Alustamine vasaku jalaga viib jargmise sammuni parema jalaga!

Hei!
Seekord tuleb luhikesem sissekanne...voi noh vaatame eks:)
Eelmine kord ei teadnud me pahaaimamatult ettegi Ullaga KUI aeglaselt Inglismaal koik asjad aega votavad...Selles suhtes, et mina olin kohe oodanud, et me saamegi esimesel nadalal kohe toole ja koik mured on lahendatud ja et nii kohaliku National Insurance (a la haigekassakaart/id-kaart) kui ka nt pangakaardi tegemisega laheb ainult paar paeva aega aga ei: esimese kaardi intervjuu oli alles 2.oktoober meil ja seal oeldi, et saame kaardi katte 1-2 kuu parast ning ohjummel kui palju tegemist oli pangakaardiga! Nii Eestis kui Taanis vottis selle tegemine vaid 20 minutit aga esiteks laks meil pangas aega kuni sulgemiseni (no ma usun et tegelikult see tadi oli alles algaja) ja siis hakkasid posti kaudu UKSHAAVAL tulema igasugu paroolid, internetipanga kaart ja lopuks sis tana tuli kaart ise ka:) MItte et seal esialgu veel raha peal oleks, heh heh...
NO igatahes. Aga pohiline lugu on too otsimisega... KUni eelmise reedeni kaisime me iga paev mooda suuremaid ja vaiksemaid poode, taitsme koha peal avaldusi (enamik neist oli jouluaja ajutistele no pakapikkudele sest see tahendab et saad tood oktoobrist jaanuarini aga peale seda ei tea kas sind on vaja edasi jatta, no igatahes taitsime me need ka igaks juhuks ara igasugustes manguasja ja muudes poodides, samuti taitsime avaldusi neti teel ja registreerusime Pertemps tooburooga, kes siis vahendab telefonioperaatoriteks....mitte midagi! Siis, nagu ma ennist manisin eelmisel reedel kui astusime sisse riidepoodi nimega Blue Star et oma CV-d jatta, kusis tadi leti tagant kas uks meist ei saaks kohe jargmine paev proovipaevale tulla, kull mitte samasse poodi vaid sama keti uhte uude poodi...Motlesime sis Ullaga et tema laheb ja nii ta laks.
MIna sain samasse poodi kuhu me cv-d viisime eile proovipaevale nii et lopuks on meil vahemalt mingi vaike tooots kaes...Jamesi ja Adricu sober kes on IKEA mooblikaubamajas koogiosakonna juhataja (naerge naerge:D) pidi meid sinna ka saama ehk varsti sahkerdada NING, esmaspaeval on meil ees intervjuu kohaliku kobarkinoga VUE Cinemas:) Sinna oleks ERITI spets saada, tasuta filmid ja tundub et lahe too....aga eks nais siis esmaspaeval! Poidlad pihku teie aja jargi kella 20.00-22.00ni igaks juhuks:) hehehehheeh

OK, need olid siis toojutud ja mis nendest enam...peaasi et saime lopuks tood..ahjaa, sellest veel niipalju et seal riidepoes lepingut ei tehtagi (mitte et meie neile ei meeldiks, nad ajavadki oma asja nii) ja raha saame vahem kui kohalik miinimum ehk sis 4,5 naela tunnist= 100 eeku tunnist ja igal laupaeval makstakse sel nadalal teenitud raha peo peale:) mones mottes ongi meil hea sest me ju ei kavatse sinna jaada (Ulla poes on eriti segamini kah veel koik, omanik on ulbe ja kaastootaja turbaniga mees, kes ilmselt Indiast tulnuna naisi eriti hasti ei kohtle, pealegi palk on nadi) seega ei seo me end kuna neil pole lepingut nagunii...too on vaga lihtne: passid garderoobide juures ja kohendad riideid:)Isegi mina, kellele see ala ju vooras oli, saan hakkama!

Aga nuud sellest, mida me VEEL oleme teinud:) Esiteks paar pilti:






Ehk siis: Jamesi pere ja James ise ka on meid algusest peale ule saja protsendi aidanud ja lasknud meil end vaga teretulnutena tunda nende kodus:) Uhel piltidest nagite kuidas mina, Adric, Mike, James, Gen (Jamesi ode) ja Ulla kuningamangu mangisime:) uhel jarjekordsel aiasoomingul:) Ja samuti oleme me ule terve Bristoli seigelnud kull Bristol Suspencion Bridge'l (Bristoli Pikendussild) kui ka nt uhel puhapaeval soitsime ratastega Bathi ja ma nagin endanimelist tanavaT!!!!:D:D:D:D
Erinevalt skeptilisest Jamesist (keda me Ullaga kohe norgaks tudrukuks hakkasime narrima) olime me kindlad et saame 13 miilise rattasoiduga VABALT uhe paevaga hakkama, sajagu vihma voi ei (sadas muidugi)..ja saimegi! Sest see on tegelikult ainult natuke ule 20 kilomeetri ja tee on vana raudtee peale ehitatud ehk sis sile ja sirge:) Teepeal nagime uuendatud auruvedurit ja puha:) Kahjuks saime Bathis olla vaid natuke aega sest ilm oli sombune ja taevas hakkas tumedamaks minema AGA me lahme sinna kunagi raudselt tagasi!

JAh, nalja on saanud ei sa tegelikult kurta...aga jube narviline on olla kui ei tea mis jargmine paev toob ja mina pole isiklikult sellise asjaga harjunud et ma ei tea mis homne toob...NOh, nuud vahemalt ei peksa suda igal ohtul ja hommikul, uni on parem ja homme on tihe toopaev kuna iga laupaev peavad koik ju poodidessse riideid ostma tormama!
Koikidele teile aga soovitan: pidage oma sopru ja sugulasi meeles kuni veel nad teil olemas on, iial ei voi teada mis voib homme juhtuda! (jah, ma lugesin Paulo Coelho raamatut)..
p.s. linnaraaamatukogu rokib sajaga! Samuti meie armas maja..Ahjaa, ma sellest ei raakinudki et mina jagan viktooriastiilis ridamaja 19-aastaste Jessyga, kelle ema laks aastaks ajaks Ghanasse vabatahtlikuks seega oli vaja lisaraha saada tube valja uurides, Jessy on vanadekodus poole kohaga tool ja kuna ta vihkas oma suve hakul luhikeseks loigatud juukseid sis pani ta siin suurema voi vaiksema eduga kaks paeva endale juuksepikendusi alguses valja nahes nagu Cher:) Siis elab meil siin (esialgu vaid nadalavahetustel) Jessy poiss nimega Will oma uhke toukoera Maddyga kes on suht ulbe vist uldiselt ja voorastega ei sebi aga mind ja Ullat tolereerib taiesti. Kass Shadyt ta muidugi vihkab, mistottu on esimese korruse trepimademel lasteuks ees.Ja mistottu Shady peab paremaks nadalavahetustel oma nagu vaga harva naidata ja kui sis minu toas voodil lesides voi arvutituppa/vannituppa jube haisvaid kingitusi jattes.
Pooningutoas (mis ei ole sugugi vaike ja pime nagu nimest voib jareldada) elab Kathrin...ta oli vist 23aastane ning tema on meil selline punapea boheem kes koos oma sama tagasihoidliku kuti Liamiga vahest vaga hilja koju hiilib:) tema tegeleb tanaval heategevuse jaoks annetajate varbamisega ning iga paev on ta erinevas linnas (vist, ma oiget ettekujutust ei omagi)...Vot ja mina olen teisel korrusel, Jessy toa korval imearmsas toas (kes kulla tuleb see naeb aga ma uritan jargmine kord elanikest ja uldse meie elupaigast pilte ka panna), tousen koige hiljem (hetkel veel) ja tunnen end jarjest kodusemalt:)
Maja on tore aga nats sassis (mille parast Jessy kogu aeg vabandab:)) siuke kodune segasummasuvila. Ulla elab 2 minuti kaugusel samasuguses majas Jessy ema Sarah'i (see kes Ghanasse soitis) sobranna Philippa juures. Nende pooningukorterit uurib kahesaja meetri pikkune Ollie, sobralik spordimees ja tundub et Ulla on oma elamisega ka vaga rahul ning tema tuba on KOLLANE:) kui lahe see veel on ahh?:)

Olks kolks ma rohkem ei raagi, olg valutab juba ja ega see arvutisistumine silmadele hea pole:) Loodan ka koigist teist rohkem kuulda!
Kallid!