EuroClass tuuril Euroopas

Huuh kui kaugelt ma täna alustama pean: lausa kahe nädala tagusest ajast mil Silkeborgi kevad (et mitte öelda suvi) saabus koos esimeste liblikatega (nägin värvilist) ja esimeste häkisäki mängudega (teate küll seda pehmet pisikest palli mida ringis omavahel köksitakse)… ps ma siinkohal annan kohe ära lingi kust køiki fotosid näha : http://www.fivechollar.co.uk/photos

12. märts niisiis..
Ööl vastu esmaspäeva, täpsemalt kell 12 öösel nähti kampa Silkeborgi rahvakooli tudengeid vargsi tuppa nr 4 marssimas, lauldes “happy birthday” ja niimoodi üles äratades sekund tagasi 20-aastaseks saanud Johanna Saksamaalt. Johanna, kes uniselt naeratas ja hiljem uba naeris kui 20 inimest tema tuppa ära katsusid mahtuda, ei olnud sellist üllatust oodanudki…heeheee:D
Peamine pöhjus miks ma selle idée läbi surusin oli muidugi see, et järgmisel hommikul üleslaulmine poleks eriti ladusalt kulgenud kuivørd ees oli bussi pakkimine ja muud viimase hetke asjatoimetused.

Esmasp 12 märts
Vara üles, dushi alla (kes teab millal reisil olles järgmine kord pessu saab eksole), hommikusöögile, viimased asjad ruttu kotti, kotid bussi ja bussiga teele peale løunat, koolimaja ette meile järgi lehvitamas trobikond fänne. Raudteejaamas panime maha ka muusikagrupi, kes sealt muid teid mööda USA-sse Memphisesse ja Nashville’i lähevad. Lucky bastards..
Bussis ei toimunud esimesel päeval suurt midagi. Kuulasime mp3-e vøi lebotasime bussi tagaosas meie poolt madratsitega ümberkujundatud magalas. Cola on meie grupi absoluutselt köige väiksem neiu aga kui ta su kaisus magab, on ta köige suurem ja laiaulatuslikum magaja!
Ôhtul jöudsime Northeimi kus laadisime oma asjad noortehostelisse ja vajusime magama

Teisip 13 märts
Huuh kui hea on ärgata ilusas kohas vööras linnas ja minna alla hommikusöögile, kus on köik sinu jaoks valmis tehtud ja pandud nagu kuninga kass
Teekond viis meid aga edasi Frankfurti poole, mängisime UNO kaarte kuni kohale jøudsime.
Läksime jalutama. Mäletan ainult ilusat jöge ja parki selle kaldal, katedraali mida külastasime ja siis vurasime bussiga edasi Homborgi. Hämmastav kuidas møni inimene ei suuda rahulikult pleierit kuulata vaid peab iga natukese aja tagant midagi rääkima! Johanna vaevleb mölapidamatuse käes ja mina kørvavalu käes kui ma naiivselt tema körvale istusin et koos VAIKSELT muusikat nautida.. ehmnjah nagu näha ilmnevad esimesed käitumisjoonte lahknevused.
Homborgis, väikeses saksa linnakeses, elasid Lena (meie EVS vabatahtliku) vanemad, kes meile rikkaliku ja korralike bratwurstidega öhtusöögi olid korraldanud  Külla tuli ka kohalik pastor et paar söna juttu ajada ja meiega koos (peamiselt küll ingliskeelseid) laule laulda. Köik nunnutasid Lena øetütart Evelini aga mina kui lastekartja istusin värisedes diivaninurgas padja all ja kriiskasin nutta iga kord kui pisike Evelin oma peruulasliku punnpöselise näolapiga uurivalt minu poole vaatas. Nali. Aga peruu verd on temas tema isa töttu küll:D Jube armas tegelane ja minu arvates täitsa minu koopia, samasugused hamstripösed ja lühike tume poisipea kui minul tema vanuselt (1 aasta+ mingid kuud).
Kuna eelmisel päeval polnud me Johanna sünnipäeva nagu kord ja kohus pidada saanud, siis mingil hetkel kui me køik istusime toodi sisse koos sünnipäevalauluga pisikesed PIPARKOOGIKESED shokolaadiglasuuriga!!!! OI kuidas ma end tagasi hoidma pidin et mitte oma paastu murda aga ma olin tugev ja ma olen enda üle vääääga uhke:D
Magasime me seekord mingis kogudusemajas maas mattidel (ønneks oli meie toas vaipkate pørandal, mühahahahha.

Kolmapäev 14. märts
Olin end vabatahtlikult appi pakkunud hommikusöögi köögitoimkonda, mis tähendas varem ülestøusmist ja paari tänava kaugusele pargitud bussist kastitäie toidu (raskeeee!) majja tassimist..a muidu ma eriti ei ole vinguja tüüp:D:D:D
Päeval käisime me Rooma muuseumis (kui meile on ekstra öeldud et varemetel käia ei tohi, siis ungari keeles tähendab see ilmselt ”istu ja suitseta varemetel” sest just seda Cho ja Szabi tegid), kus juhtus väike intsident metallist pöördväravaga, millega me Kamilega nalja tahtsime teha aga mis ühel hetkel meid enam sisse ei lasknud aga peale entusiastlikku lehvitamist piletimüügitädile vajutas ta pead vangutades nupule ja me saime sisse uuesti…karmid naljad:D
Ja muidugi mängisime me keset varemeid häkisäkki:D
Seejärel juhatas Lena meid mingi mäe otsa kust avanes imeilus vaade ja kus me oma löunavøileipse mugisime ja peale seda oli meil nats vaba aega linnas.. kus ma endale aafrika lapsi toetavast free trade shop-ist päris oma isikliku häkisäki ostsin!! Okei tegelikult see oli zongleerimispall aga mul suva. Minu jaoks on ja jääb ta häkisäkiks:D
Ja Kamilega maitsesime me kohalikus kohvikus café macchiatot..
Øhtul oli meil ees kohtumine KJG (tølkes midagi umbes nagu katolike noorte ühendus) noortega keda oli “lausa” 5 aga see-eest väga toredad. Olid meile toitu valmistanud (mis muudab tänulikuks iga näljase meele) ning nendega koos mängisime me paar mängu ning chillisime niisama. Alguses pidid nad ära arvama kes me oleme paberilipikute pealt ja kae nalja mulle pakuti et ma olen Mira Bulgaariast:D:D ei naera.

15.märts SÜNNA! Neljap

Eriti tropp ikka EuroClassist et nad end kokku ei suutnud øigel ajal ajada ja emps mu hoopiski telefonitsi üles laulis:D natuke naljakas ka Aga aitäh køigile siinkohal meeles pidamast!
Sain kinke ka: bodyshoppy ja joogihoidja kirjaga ”Silkeborg” ja –mida ma kohe väga tahtsin saada- araabia salli /Arafati:D:D:D ja mitte tavalise vaid roosavalgekirju! Eriti sheff
See oli ka seff et hommiusøøgiks oli keegi teind koogi ja keegi teind neid saksamoodi kringleid ehk bretseleid:D sest ma olin ette hoiatanud et ma oma sünnipäeval ei paastu:D
Sünna oli mul mitmes jaos..ses suhtes et köiki ülalmainitud kinke ei antud siis ühekorraga kätte vaid näiteks bussi jöudes oli too dekoreeritud øhupallidega ja ma pidin taga patjadel oma teise kingi lahti tegema Kolmanda ehk salli sain ma kätte aga juba järgmises linnas ehk Moseli kaldal imearmsas vanas Trieri linnas pargis øhtust süües Lisaks kinkis Johanna mulle haribo ønnekaru ja Veronika vene ønne(?)muna…ja Kamile ja Cola kumbki järjekordse lisa mu prääksu-kollektsiooni (vannipardid, mida ma siin olen koguma hakand kuna køik lihtsalt kingivad nüüd mulle neid sest neile teeb nalja, kuidas eesti pardid ”räägivad” ehk siis prääks prääks..mmmhhh)…nii et nüüd on mul siis söjaväe prääksu ja doktorprääksu.
OO, ja mis veel hullem! James kinkis cd/mp3 plaadimängija! Tundsin end tøega nagu ärahellitatud jømpsikas:D
Küll mul vedas et me just sellel tähtsal päeval kui mina luigeikka jøudsin (22 on ju nagu kaks luike kørvuti) Trieris olime. Seesama Moseli org ja viinamarjaväljad ja….Køndisime üles mäe otsa ja päike muudkui lööskas ja seetöttu saime me mitu head sisaliku-fotot..
Øhtul aga läksime me jäätisekohvikusse kuulsat banana split’i sööma…mmmm… ja tänu uue C&A kaubamaja avamisele saime me punased heeliumiøhupallid, minu oma hingasin ma juba järgmine päev tühjaks aga mis siis. Kahjuks ööbisime me seekord noortemajas kus dushivøimalust polnud.aga see oli ainuke negatiivne külg… ja see ka et ma eriti vanemaks ei tahtnud veel saada..
Aga harjun ära hakkab meeldima.

16.märts reede
Üles üles ja teele Luksemburgi, kus meid ootas ees euroopa kohtu (european court of justice) külastus. Naljakas seik: koos sealse kohaliku rootsi giidiga tolknes (see on antud juhul tøepoolest ainuke øige verb) meie grupi sabas ka miski vanamees, kes terve aja jooksul ütles vaid ühe lause: “Turismibüroo ütleb teile tere tulemast” ja kui me majast väljuma hakkasime siis küsis oma giiditeenuste eest raha..milline koomik:D
Muidugi Morten ei andnud raha. Aga hiljem vøis piltidelt näha et kusiganes ruumis me olime, oli pildil köige kaugemas vasakus nurgas ka meie ”suurepärane” giid:D
Linnas anti meile ka nats vaba aega, läksime muidugi silla juurde (minu kolmas kord siin ja linn on ikka veel ilus) peale netikohvikus tuhandete sünnipäevasoovide (mina) lugemist ja piltide allalaadimise (james) sooritamist.
Seejärel søitsime me edasi Belgiasse, Hannutisse Cati (eks-euroclass) imetoredasse maamajja, kus saime siukese øhtusöögi osalikeks et mamma mia..Ja ega järgmisel hommikul asi paremaks läinud pidin nats veel oma paastu murdma kuna hommikused croissantid SHOKOLAADIGA ja ise tehtud murdsid mu teotahte.. pealegi ütles Mirela (rumeenia) ka, et paast ei loe kui tegu on külalislahkusega:D ma ei saand ju seda toredat perekonda solvata!

17 märts laup
…peale hukatuslikku hommikusööki niisiis tuli mul saada Mortenil erabriifing eesoleva päeva kohta.. kuna käes oli minu hallatav päev. Enne reisu nimelt said asjast huvitatud tömmata loosiga suvalise päeva millal nad Morteni pisikesed abistajad saavad olla (pøhimøtteliselt oli Lena kaval sest iga selline päev tähendas tema kohustuste enda peale vøtmist ja pøhimøtteliselt infoallikaks ümberkehastumist), minul siis järjekordselt ebaønnelik käsi, sest sel päeval oli ees suurim kohtumine kohalike belgia noortega…aga hakkama sain.
Niisiis, enne kohalike plikadega (vanuses 6-12 ja kohale tuli neid oma 30) kohtumist külmas noortemajas (kahju kohe vaestest lastest. Seal oli pøhimøtteliselt vaid seinad ja laed), ostsime me materjale kohalikust poest ja arutasime mis mänge mängida.. eriti aktiivsed olime me Kamilega aga aitasid ka Johanna ja poolakad, kes lastega küpsiseid dekoreerisid.. Mis viis minu kolmanda paastumurdmiseni kuna üks pisike neiu tøi oma kahekordse ja rohkelt pähkli- ja shokolaadivøiga ülevalatud vahvli uhkelt mulle ja jäi vaatama kuni ma seda sööma pidin:D Ja siis tuli veel üks:D oi kui vahva:D
Kui meie kolm tunnikest (2st 5ni) läbi siis said, nendega mängides, meie bussis igas kohalviibivas keeles ”sepapoisid”lauldes ja koos liidritega pärast laste lahkumist ølu juues, suundusime me tagasi Cati majja…puhkasime, vaatasime ”Gladiaatorit” ja øhtul läksime küla løket imetlema ja vortsi sööma et niimoodi kohalike kombel kevad vastu vøtta:D
Tulles veidi selle ”sepapoiste” juurde tagasi: igas muus keeles, mis meil siin esindatud on, on laulusønad enam vähem sarnased: frere jaque vøi keegi muu keda siis kellade kolinal üles aetakse AGA meil, sepapoisid teevad tööd???? Mis toimub?
Okei..
Nats nalja sai øhtul enne magama jäämist kui me Cola ja Mirelaga poole tunniga kergeusklikku Johannat veensime, et inglisekeelne slängväljend ”digifotokale” on ”dildo” Kui tema selle peale vastas et neil midaaa, neil saksamaal tähendab see hoopis midagi nilbemat, siis meie tegime suured silmad ja küsisime süütult et misasja, mida see siis tähendab, seleta meile? Siis tema hakkas punastades rääkima, kuidas see on ”mäng mida naised mängivad nagu…” :D:D:D løpuks viis jutt juba selleni, kuidas sex poest kreeme saab osta (et siis fotoka slaidshowd kiiremini jookseks vøi mida, Johanna me ei saa aru) :D:D:D:D KUIDAS saab üks 20-aastane sakslane nii naiivne olla???

18 märts pühap
Hommikul enne katolikumissale (kus meie moodustasime vist poole kogudusest sel pühapäeval ja kus preester ütles inglise keeles vaid ”welcome everbody” ja ülejäänu oli prantsuse keeles ag asee on vähemalt ilus ja kus taize-likud laulud olid diapositiividega seinale näidatud sest üks vanamees vajutas nuppu) minemist pidin ma Johanna siiski maapeale tooma ja ütlema et dildo-jutt oli tegelikult nali Muidu oleks niiiii naljakas olnud kui ta oleks Mortenilt küsind ”hei, kas sa saad mu dildoga must pilti teha korraks”:D:D:D aga enne jumalakotta minekut peab puhas olema eks.
Niisiis, søitsime edasi Liege’i kus ilm oli Belgiale tüüpiliselt väga vihmane ning kus me seetøttu peatusime vaid niikauaks, et üle vaadata kohalik turg. Infoks niipalju, et kaubad olid køik suht slaavipärased nagu eesti turulgi. Ainuke huvitavam asi oli pisikeste jäneste ja uruhiirte puurid, aga samas ka nii kurb.
Siis søitsime me edasi Brüsselisse, kus laadisime end LØPUKS OMETI korraliku noortehostelisse eraldi neljakohaliste tubade ja VOODITEGA, kuhu me pidime jääma ka järgnevaks kolmeks päevaks nii et olime køik røømsad, et vahelduseks pääsesime madratsitel vähkremisest.
Øhtul tegin ma ettepaneku oma toakaaslastele Kamilele ja Veronikale minna øue jalutama NATUKESEKS AJAKS aga see hull Kamile ju alati peab køigest viimast vøtma nii et me jøudsime peale suvalistel (ilmselt mingil ”punaste laternate”) tänavatel tagasi alles keskøøl ja mina isiklikult olin rampväsinud. Veronika muide slaavlaslikult isepäine nagu ta on, tahtsi suveniire osta ja astus kogemata sekspoodi sisse:D alles siis sai aru, kui meesmüüja talle kahtlaselt ”bon nuit” ütles:D:D

TEINE NÂDAL TUURIL

19 märts esmasp
Jummel kuidas mulle ei meeldi varajane tøus aga kui ma PEAN siis saan ma end väga ruttu maast lahti. Ja kamoon, ega siis igaüks niisama NATO peakorterisse ei saa, karmi turvakontrolli taha ja tähtsate otsuste keskele ja puha. Saime kahetunnise ülevaate hetkemissioonidest, struktuurist ja pøhimøtteliselt – kuna esimene køneleja oli ameeriklanna – USA ülisuurest panusest väliskaitsele vørreldes teiste liikmesmaadega..fafafaaaa
Aga jube huvitav oli.
Løunat søime me Nato lähedal putkas kanavardad ja belgia friikad møjusid tähtsa külaskäigu järel küll kontrastselt kuid selles kogu vølu peituski
Ja siis külastasime me Atomiumi..mis on nagu suur kosmoselaev erinevate mullidega (ma ei oska tøesti adekvaatsemalt kirjeldada, pange GOOGLE otsingusse Atomium sealt peaks tulema..) ja mis on vist EXPO üks eksponaate vmt. Jube suur igatahes…Ja ülevalt avanes ilus vaade mis oli alguses küll üllatava lumesaju töttu häiritud aga hiljem tuli päike välja, lumi sulas ja vaade avanes tore:D
Enne øhtusöögi toimkonda oli mul nats aega ka poodelda, seda ma tegingi aga märkimisväärselt oma kotti ei kergendanud kuna aega oli siiski vähe. Noh, homme ka päev..
Øhtusöögi toimkond oli koos Cola, Mirela ja Johannaga nagu katastroof  sellepärast kutsusimegi me oma tiimi ”the catastrophy team”. Noh, vähemalt siame me lihaløigud lauale olles neid enne tund aega edutult väliahjus (trangia) soojendanud

20 märts teisip
Jällegi vara üles ja seekord viis meie noorte eurooplase ringretk meid Euroopa Parlamenti. Kui huvitav on kuulata ülevaadet Euroopa Parlamendi koha läti neiu käest kes seal töötab nagu homegirl vøi midagi.:D Ja me saime isegi mingit plenaaristungit jälgida.
Peale külaskäiku oli meil vaba aeg linnas, ning muidugi me otsisime ruttu pissiva poisi ehk Mannekin-Pis üles:D nii tilluke!
Ja soovikuju juures silitasime vana kombe kohaselt tema kuldset kätt..ja igaks juhuks ka nina, koera, jalga ja køike mis veel kuldne oli:D
Ja siis, jah ma murdsin neljandat korda oma paastu, sest kus veel kui mitte Brüsselis maitsta kuulsat belgia vahvlit (shokolaadi ja vahukoorega)? Mmmm….ja kuna me valisime parima kohviku just ilusa keskväljaku ääres (vaatega Brüsselisse saabuva Luksemburgi kuninganna vmt saabumistseremooniale raekoja ees) siis pidin ma oma patu eest välja käima 4 euri:S
Aga see oli seda väärt…
Keegi tarkpea (Cho) oli päeval teinud ettepaneku øhtuks koduseid friikartuleid teha ja no muidugi, kuna meie tuba oli sattunud köögi kørvale, siis pidin ma kutsikasilmalistele poistele appi minema ja pooteist tundi krdi kartuleid viiludeks løikama:S huuuh..
Peale seda løid peale poodlemisest väsinud jalgade tuld ka pöidlad. Ei ole kena vinguda. Igatahes.

21.märts kolmap
Kahjuks oli kätte jøudnud aeg mugavast noortehostelist lahkuda ja peale kella 10-st koosolekut Chiro (miski katolikku vihmavarjuorganisatsiooni FimCap kuuluv Belgia organisatsioon) kontoris (muuseas kohal oli ka Chiro Kongo president ehk siis kohe päris shokolaadimees) söitsimegi me edasi Antwerpenisse, kus vihma kallas nagu oavarrest nii et minu vaesed jalaksed ketsidest rääkimata täitsa läbimärgusid kui meile linnatuur tehti. Muuseas juhtus väike ønnetus Ewa ninaga kui ma kogemata mingi suvalise keti alt läbi läksin ja ta mulle järgneda üritas:D ups.
Peale pikka tuuri suure jøe kallastel ja selle alt läbi viivast tunnelist løpuks teisele poole jøudes ja mingi hiiglase lossi külastades (kes køigilt möödujatelt raha küsis oma suurt kämmalt aknast välja sirutades ja kelle kahjuks see løpuks suvalise mööduja poolt ära raiuti mistøttu nüüd on üheks linna sümboliks käsi..isegi assortiina..) lubati meid pubisse sooja kohvi ja ølu jooma ning varbaid kuivatama…brbrbrbrr..
Øhtusöök oli vähemalt orgunnitud: siinse Chiro noored (no meievanused noored mitte 15aastased noored nagu vøiks sønast välja lugeda, no igatahes) vorpisid kodupitsasid teha ja meie muudkui søime, rääkisime juttu ja kirjutasime mulle paberile erinevates keeltes väljendeid nagu ”tantsi nagu keegi ei vaataks” vøi elu on lill nt viimane leedu keeles kølaks ”Gyvenimas-kaip gele” vøi flaamikeeles ”het leven is zoals een bloem” vott.. Kahjuks olid nad natuke pahasti oma programmi seadnud ja peale øhtusööki oma slaidshow-d seadnud kui me mønusasti juba unedemaal omadega olime…aga sellegipoolest minul ønnega nagu ikka veab ja ma sattusin esimesse ritta kus ma esinejale vastutulles (no ta ju nii kenasti küsis) iga slaidi vaheldudes hiirel klikkima pidin…ja kui ta ütles et vøib ka kiiremini sis mina vøtsin aga sönasabast kinni ja klikkisin kohe topeltkiiremini…ups. Peale seda tahtsid nad meiega veel kaks mängu ka mängida…erilised aktivistid
Kahjuks oli see øhtu køige halvemate magamistingimustega sest magasime maas ja duchi polnud ja külm oli aga noh kui katus peakohal siis aitab sellestki:D

22.märts Neljapäev

Kui käepärane on samas toas magada, pesta ja süüa:D ja 18nekesi
Peale hommikusööki vurasime oma sinise tuuribussiga aga edasi Hollandi poole…Kuna mul kørv valutas siis ma kimasin ruttu bussi tahaotsa magama ja pødema kuni me peatusime ilusas (ja ohooo päike oli välja tulnud) linnas nimega Groening et tunni ajaga nii palju linna imetleda kui vøimalik.. Ja nagu välja tuli siis ka rohupoodi külastada……………………..
Seejärel søitsime me edasi Saksamaale et øhtuks Bremeni lähedale metsa sisse noortehostelisse jøuda…jøudsime ka..kell 10 øhtul!!! Önneks olid Cho ja Szabi nøus toiduasjad korda ajada. Nii et neiud said dushi alla joosta.
Kamilel oli pisuke peavalu seoses lahkumisega Leetu samal ööl kell 04.00 aga tänu tema silmipimestavale Colgate naeratusele sai ta nøusse kohaliku töötaja kes oli teda nöus autoga vajalikul ajal linna søidutama.

23.märts reede
Viimane päev reisul algas imehea hotelli-hommikusöögiga ja üldiselt tuletas viimane hommik meelde esimest, mil me samuti Saksamaa hotellimønusid nautisime. Lena jäi meist Saksamaale nii et tagasi søitsime 16kesi. Aga noh, vaatab mitu kooli jøuab.Ilus oli tagasi søita….väikesed hirvekesed jalutasid teeääres (kahel korral!), päike paistis ja öhus oli suve…Ja kuna køik tahtsid juba väga koju jøuda siis søitsime me Silkeborgi vaid møne pissipeatusega ja jøudsime tee peal ka Cola kaotades (talle tuli issu järgi ta ju elab taanis) kooli enne øhtusööki, pakkisime lahti nii bussi kui isiklikud asjad. Teretasime neid väheseid kes kooli olid juba jøudnud vøi polnud veel koju läinud vøi olid välismaised nagu Fääri saartelt pärinev Henry vøi USA Sarah..
Et jah, suht nukker koolimaja vøttis meid vastu…aga vähemalt sai meile lugeda ja natukenegi omaette olla peale laagerdamist, kus køik olid kogu aeg pead jalad ja vahest ka karvupidi koos…Siuke reis sis.

24. märts laupäev
Kuna eelmisel øhtul erinevalt igareedestest pidudest midagi suurt ei toimunud sest køik olid väsinud, olin hommikul krapsti üleval juba kella 9 paiku…vötsin dushi ja läksin Jamesiga tuurivideo toormaterjali arvutiprogrammi ümbertømbama.. Muuseas vøtsin ka vana Ma’i’tea esinemisvideo plaadile løpuks ometi…
Selgi øhtul kohvikus pidu ei toimunud, aga toimus jalkamats Taani ja Hispaania vahel ja mina ka nagu øige asjamees läksin ja karjusin Jamesiga kahekesi nagu lollid kaasa elades. SEST taani tiim vajas seda (MILLISED flegmaatikud!).. Jaaaa nad kaotasid 2:1.

25 märts pühapäev
Eila veel..Tore et ma alati kellakeeramise (üksköik kas ette vöi taha) ära unustan! Ma läksin nagu ikka igal pühapäeval hommikusöögile et peale seda kirikusse søita aga vøta näpust, hilinejatele (keda oli ikka peale minu) oli jäetud maasikalurri ainult…aga seegi hea Mul tuleb sellega meelde kuidas me Ullaga ükskord hommikul Kloogalt kogemata 6sele rongile kell 5 hommikul läksime:D:D:D haaaaaaaahahahahhahah…
Päeval said need kes koolis tolknesid valida kas søita lähedalasuvale Himmelbjerg (tølkes irooniliselt taani kohta ”sky mountain” ehk ”taevamägi” ) mäele rattaga vøi hiljem järgi bussiga. Ja ma läksin koos Michele, Johanna, Jamesi ja alati varjuna järgneva Kristianiga, koos teistega muidugi bussiga Aga vaade avanes kena sel ilusal päeval. Ja mu häkisäkk sai ka mäe otsas mängitud.
Tagasi koolis vaatasime me suure lunimise peale Johanna isiklikku ”Step up” videot baleriinist ja hiphopparist (klishee aga oi kui vøimas) ning øhtuses filmiklubis sain taaskord näha ”Liblikaefekti”. Njah niii. Nädal on läbi ja minu vøhm ka siin arvuti taga (mis sest et ma kahes jaos kirjutasin)…
dans sørgelost /tantsi muretult