Lõpp ja algus

See nädal on olnud veidraim ilusaim ja kurveim minu elus...vähemalt hetkel ma tunnen nii. Ilmselt eelmistel kordadel kui midagi võrratut on lõppenud olen ma sedasama tundnud ja arvanud...

Esmaspäev, 18.dets
Kriss lahkus vara aga enne seda jõudsime me siiski tema ja Kamilega teha meie kooli suurimale Bofte-meistrile ja selle asutajale Bjarnile the ultimate bofte:) Nimelt läksime me enne seitset hommikul ja teipisime tema toa ukse ajalehtedega kinni:) Kirjutasime peale suurelt "Bofte!" ja "hahahahah" ja lidusime minema:) Sell ei ärganud üles ega midagi:)
Peale hommikusööki (kus olime Krisi auks ühe laua ära dekoreerind) saatsime ta minema Mehhiko poole..Õues oli lompidel kirme peal!
Oli viimane päev workshoppidega mida Ulla ka väisas:)
Music garage-s laulsime jälle "dudub" terve tunni. Ja üritasme Michelega üksteisel jalgu alt niita. ja Mariale sülle istuda. Lasteaed.


Teaterspordis oli seekord ka väike võistlusmoment,mind valiti (absoluutselt vastu minu tahtmist) meie tiimi kapteniks. selle juures oli hea seegi, et ma pidin enamjaolt valima kes võistlevad seega ma ennast muidugi ei valinud:D
Pärast olin ma lausa nii läbi (vähe magamist öösiti) et pidin lihtsalt magama heitma korraks. Jube, ma nägin suht reaalset lennuki allakukkumist unes! Niigi ma ei mäleta reeglina oma unenägusid ja siis kui mäletan on see katastroofiline! eriti veel kui meeles pidada et kris samal ajal lennukisse istus.
Õhtul täitsin Sinist Raamatut (Blue Book ehk aastaraamat) ja chillisin ungarlastega (loe:kõrvetasin plaadile pilte)...Ja kuna ungarlased ja Mira ja Cho läksid järgmine hommik kell 5 ära siis ootasime me Michelega poiste üle kurtes tassi shokolaadi tee juures nii kaua kuni tulid teisedki pannkookidega ja me nad ära saime saata ja seejärel ma taaskord kordasin oma vestlussessiooni Erikuga...poole seitsmeni hommikul. Mistõttu sain ma magada vaid pool tundi...

Teisipäev, 19.dets
Pärast pikka und (MITTE) äratas meid kõiki lõbus puhkpillimuusika. Keegi lontrus (kooli juhtkond) arvas et kõikide õpilaste äratamine puhkpilliorkestriga on lõbus ja seega marssisid õpetajad orkestri saatel vähemalt kolm korda (!) läbi kõikide koridoride. Küll oli vahva..
Kogunemine oli seekord elutoas ja sellele järgnes pikk korisamis-sessioon. esmalt oma töögrupiga nagu ikka iga päev (seekord küll põhjalikumalt) ja siis omas toas. PLuss ma pakkisin ka.
Pärastlõunal sõitis kogu kool Alderslysti kirikusse kus music garage jõululauluga esines ja ten sing ka, tagasi sõitsin Ellisivi süles. Väikeste plikade asi.Ikka mahub kuhugi istuma:)
Viimne kohtumine töögrupiga sisaldas endas aebleskrivereid ja glöggi (tensingi mittejoojate jaoks oli tehtud ka alkoholivaba, mmmm) koos tuhksuhkru ja moosiga. Öeldi viimased sõnad jne.
Siis mingil momendil aeti kõiki suurde saali kuusepuu ümber tantsima.No mida sa tantsid kui rahvas valele poole läheb:D Ja laule ei teadnud me ka:) Aga nalja sai kui õpetaja Jakob jõulumeheks riietatuna tuli ja kinke jagas, enne seda Michelelt kui soomlaselt nõudlikult pärides kus elab jõuluvana. Michele muidugi truu sommina vastas et Korvatunturilt.See ei meeldind jõuluvanale kohe üldse:) Ja millegipärast kui minuni järg jõudis küsis ta minult ka et kust jõuluvana tuleb. Ma oleks muidu vastand ka Korvatunturi (ei saa ju väita et ta Põhja-Eestist tuleks või kuidas) aga kuna kingisoov sai minust võimust siis ma vastasin "Whatever you say":) Ja sain mullitaja:D
Öhtusöök oli seekord pidulik ja esinemistega. Esines näiteks music garage selle kurikuulsa "dudub" lauluga mis kõigile nalja tegi (sest see oli inglise-taani ehk danglish keeles) ja swingsisters, samas ka Joachimi ja Marlene duett "Come what may" ja Oystein oma nõretava armastuslauluga, Inger tema ees põlvili noodipulti mängimas:)). Nende valge jõulupuder (kus on inimeste peale vaid üks mandel õnnelikule leidjale) oli ikka suht hea:)

Seejärel jätkus programm suures saalis mis oli väga shpeenelt ära kaunistatud:) Ja millise show õpsid olid teinud! Parukate ja riiete abil tegid nad VÄGA humoorikalt järgi meid, õpilasi (nt meie tants,Kamile oma cheerleadingu teadetega, Kodutu ja Bjarni oma pohhuistliku hoiakuga):) Naersime nii et pisarad silmas. Ja pisarad olid silmas ka fotode slaidshow ajal...
Kuna ma olin suht kurb ja tegelt ka suht väsinud siis ma läksin ühe paiku tuttu. Võite küll mõelda et vaat kus loll läheb magama VIIMASEL ÕHTUL aga jah ma läksin. Ette plaanitult vaid üheks tunniks aga kui Erik mind äratama tuli (ja Ulla mind lõpuks maast lahti sai) oli kell juba pool viis...
Koos ootasime me siis 5ni mil me Michelet saatma läksime ja kahjuks hiljaks jäime sest ta buss oli juba läinud. Õnneks ta ise vähemalt oli bussile jõudnud...
Ja siis juba poole seitsmeni mil lahkus Erik koos TenSingiga. Maailma kurveim hetk...
Siiani on kõrvus kitarrimeloodia mida ta enne minemist mängis..Pisar

Kolmapäev, 20 dets
Lahkusime rutuga ise Silkeborgist peale võileibade kaasapakkimist kella 8.40 bussile joostes ja jõudsime peale 4 tunnist reisu lõpuks Kopenhaagenisse kell 12.45...
Kamile sugulane (kes seal sõjaväe koolis õpib) viis meid oma autoga enda korterisse kuhu me asjad maha panime, kohvi lürpisime ja ilusa ilma tõttu välja jalutama otsustasime minna.
Nägime ära Väikese Merineitsi (väga valest arvate kui usute neid turismipilte, tegelikult on ta silla all suht veidras kohas ja ilma siltideta väga märkamatu ja väike) kusjuures ma vist nägin välja nagu asjatundlik fotograaf sest pidin esmalt üht veidrat jaapani neiut pildistama (küsis et kas ta parem võtab jope seljast ära mille peale ma ütlesin et mul on suht kama ja ma usun et merineitsil ka:9) ja kui see lõpuks ära läks siis hüppas juurde mingi italiano noormees ja palus ka pilti:P Nagu get off me, ma aint seisan siin!
Igatahes lahe oli näha jõulutuledes kesklinna, kus müüdi viimase hetke jõulunänni (millegipärast siin see virrvarr ei häirigi) ja kuna rahvast oli palju siis Ulla kõndis ühel hetkel lambist tagant sisse ühele kolmemeetrisele hiphop gangstale:) Te oleksite pidanud nägema ta nägu kui ta silmad aeglaselt üles rullis ja nägi millise kapi otsa ta kõndis:) Puterdas "Unskyld" ja vaatas meie poole ahastavalt. Meie Kamilega olime muidugi naerukrampides juba selleks ajaks:D
OO, ja me leidsime keset linna uisuplatsi! Siukse ringikujulise ja puha, nagu NY kesklinnas nad on! Jube äge...
Siis otsisime me üles Netto ja ostsime aebleskrivet et koju emale maitsmiseks viia, läksime tagasi Kamile sugulase juurde (mitte ei ole meeles kas ta nimi oli Claudius või Gustavas)sõime ravioolisid, vaatasime Silkeborgi pilte ja videosid,üritasime külma katusekambrit radikaga soojendada (hiljem see õnnestus ka), nukrutsesime aga mitte liigselt, olin tihedas sms-vahetuses Michelega teemal "krdi Luik".ja läksime tuttu sest homme oli järjekordne varajane tõus (insomnia ruulib)...

Neljapäev, 21 dets
Et siis kell kuus üles, hambad pessuja padavai rongijaama poole et lennujaama minna. Kohale jõudes pidime me umbes sajas järjekorras seisma (ps nägime Mirelat, lahe) kuni lõpuks koos teiste Eesti matsidega (tõe sõna ainuke kultuurishokk tagasi olemisel oli ära seal ootepaviljonis kui me järsku aru saime et me saame aru mida teised omavahel räägivad!) lennukisse saime. Muide passikontrollis ma läksin eeskujulikult vanaldase ja ülekaalulise meesametniku juurde ja ajasin käed jalad laiali et ta mind nagu kord ja kohus siis läbi otsiks (enne mind üks mees pidi sinna minema ma mõtlesin et kõik peavad) a ta aint vangutas pead ja viipas ukse poole. Sest ma polnud piiksuma hakanud:( Nähh, ma tahtsin nii tema mehelikke käsi oma kehal tunda:D:D:DMITTE!!!!! Aga rulldeodorandi pidin nähtaval hoidma ja kilekotiga muust eraldama. Sest ma olen terrorist kes tapab higihaisuga?
Lend Eesti kohal oli ilus valge, Klooga oli lumine. Tallinna lennujaamas olid meil vastas ema "Welcome to Estonia" plakatiga (huumor, huumor) ja Kylliki koogiga ning Merka ja Efka "Just!" ajakirja ja Kalevi shoksiga-säääänks:D Muide väga broo et Kyllikile on Bofte külge jäänud. Iga asja peale muudkui korrutas "bofte":D viis pluss:)
AGa ema muidu ei tulnudki meiega Kloogale. Oh ei! tema läks hoopis kooli jõulupeole! Fain mida iganes! Meil oli omaette hygge Snifiga kes alguses aru ei saand kui õnnelik ta tegelikult on meid nähes. Aga hiljem jõudis kohale:D Me siis Ullaga lootsime et saame terve õhtu lõpuks eesti telekanaleid uudistada aga võta näpust. Me saime ainult pool tundi vahtida kui pilt ära kadus. ja ei tulnudki tagasi! Pärgel küll kui hea ajastus,tänks telekas.


Reede, 22dets
Hommikul üles mitte väga väljapuhanult et kella 11-se rongiga esmalt Planetisse (lähen sinna ju vahepeal appi) ja seejärel Mumma juurde tädidega tsillimisele minna. Jube jeee oli eesti jõulutoitu pugida, glöggi (millest üks oli 21% wohooo) libistada ja maast-ilmast (täpsustades wc torudest, toidust ja olukorrast riigis) rääkida. ja siis koju.

Side lõpp selleks korraks:)