Reisi løpp ja kooli algus, ajee.

Ma ei tea miks, aga osa mu jutust kadus siiski eelmise sissekande løpust åra. Süsteem petab meid!
Et siis see reisi viimane reede, 17.november peale pudrutegemist låksime veel viimast korda vihmasesse Odense kesklinna poodlema ja tulime siis tagasi et ulejåånud pudrumaterjalist ökonoomselt küpsiseid teha. Martin, meie kohalik giid tuli ka just siis head aega ütlema (ta pidi liidrikoolitusele vmt søitma) kui nad ahjusoojad olid nii et oligi hea saime omaltpoolt "sånks" øelda...
Ja et vøtta viimasest påevast viimast siis kimasime me kella 16.00-sele folk-kontserdile TASUTA! Ja siukses huvitavas kohas kui Muusikaraamatukogu! Grupp oli lahe,muusika oli no folk mis seal halvasti saab minna ja koht oli lahe nii et tåitsa broo:)
Ja et ikka nats üle piiri minna siis me muidugi PIDIME minema teisele katsele Muusikakonservatooriumisse Kitarrisuareele:)Tulid meelde vanad head ajad Muusikakoolis, kus sørmed enne kandlega esinemist alati higistasid, brrrrrr; ning emps ja tådid vaatama tulid.. Sentimentaalpisar.

18 nov laupåev
Årkasime vaikselt ja pakkisime rahulikult oma asjad, søime omletti tuunikalaga (iseenesest tåhtsusetu seik aga køla poolest eriline, "omlett tuunikalaga"..)
ja oma suurte kottidega, tahtes veel VIIMASEL minutil ka midagi erilist kogeda, suundusime veelkord Muusikaraamatukokku kus (samuti tasuta, ajeee, ma armastan tasuta kontserte) esines Canada selle vøi eelmise aasta ma påris tåpselt ei tea aga igatahes parim folkbånd:) Våga vøimas!Kuigi nad olid pisikeses ruumis ja aint kolmekesi aga mihuke pauer! Ja millised imeilusad meloodiad...
Kell kaks jooksime rongile (rongides muide suurte seljakottidega råndureid eriti ei sallita) ja olime kahe tunni pårast peale luhikest ümberistumist tagasi armsas koduses Silkeborgis:)Kogu tee sisutasime me seda sønamångu mångides kus pidime linnade nimesid utlema viimase linna viimase tåhega ehk kui mina utlen Tallinn siis Kamile pidi N tåhega linna utlema. Hiljem vahetasime me selle vastu ümber et eelviimase tåhega. APPI KUI VÅHE ON I-ga ALGAVAID LINNU!

Eriline üllatus ootas meid ees kooli jøudes (ja ma ei møtle seda kuidas me suurest hardusest peaaegu koolist møøda søitsime kuna unustasime bussis våljumisnuppu vajutada; tadaaa kool! hehehehhe) mis oli inimestest TÜHI! Kui me løpuks koridoris Mettet någime saime teada et muidugi on køik kodudes peale reisimisi. Ja Ten Sing oli kontserti andmas vmt.Seega oli øhtusøøk kaetud umbes 20-le inimesele. Aga kuna me saime jååtist oligi parem et rohkem polnud:) Mühahahahha:)
Muide ma sain paki emalt! Jeee mul on nüüd ka muhe talvejope!Sånks mutter!

Pühapåev 19 nov
Magasin løunani.
Kirjutasin pikalt blogi.
Andsime Kamilega Erikule tema kingi (peerupadja) ule:)
"Minu tüdruk" Cho ja MAgda ja Istvaniga.
Någin Rikikiki (ehk siis Rey-keykeykey) tråånslaulule juurdetehtud videot (tegu on tensingikate omaloominguga mis asjaosalematutele huvi ei paku ja seega pikemat lahkamist ei vaja).

TERE KOOL!
Esmaspåev, 19 nov
Workshoppides oli ule pika aja nii lahe olla: musicgarages sain bassi tinistada, teaterspordis valmistasime ette pimeteatri etteastet (ehk siis løikasime tunda aega paberist kaameleid, Betlemma ja ingleid vålja: tere lasteaed:)) ja swingsistersis laulsime nagu inglid:)
"Minu tüdruk 2" (sest kus on 1 seal on ka 2 eksole)
Kuna olin unetu (jaa, ma ei tea mis asi see on et und lihtsalt ei tule!) siis viimase variandina kutsusin Mira juttu ajama. Isegi tema løputu monoloog ei teinud mind uniseks! Håmmastav!

Teisipåev, 21.nov.
Kuigi Mira mind eile uniseks ei ajanud on tåna siiski unine olla. Kråpp.
EuroClassi tund Jakobiga, tutvusime Stanferdi ülikooli 70ndatel låbi viidud katsega vanglasituatsioonis inimese psuuhika muutumisest (keda huvitab vaadaku http://www.prisonexp.org) ja see oli våga hirmutav! Ses suhtes et need inimesed kes kaheks jaotati (pooled olid vangid ja pooled valvurid) ei pidanud normaalselt ettenåhtud kaht nådalatki vastu, ainult 6 påeva ja nad pidid juba katse løpetama! Sest vangid muutusid depressiivseks ja valvurid vøtsid kasutusele liiga åårmuslikud abinøud juba! Kohutav!
Pealeløunane EuroClass Morteniga oli samuti seekord huvitav: rååkis meile kuidas anda head ettekannet oma organisatsioonis (mul tuli esimest korda meelde mida ma øppima tulin, see oligi ju organisatsioonide tøø jne), kuidas konfliktidega umber kåia jne. Muide viimase puhul on Cho våga halb nåide kuna kaks sekundit peale tunni algust (mis seekord oli aulas) viskas ta mu roosa ketsi lae alla butafoor-rødule ja ma pidin terve tunni totakalt uhe ketsiga tilbendama kuni ta selle løpuks (vøibolla ka temale jøudis seekord tunni teema kohale) åra tøi ja mulle jalga pani nagu Tuhkatriinule:)
Øhtul oli taaskord fitness. Åhh-puhh.
Naasesid sommid (Michele ja Johanna) ja taanlanna Cola RUmeeniast ja hilise øhtusøøgi kohal (køøki saime Lena vøtmega, ta on ju meil privilegeeritud ja puha) rååkisid nad meile kui hall Rumeenia on kuid kui palju vårvilisi inimesi tåis. Minu meelest påris ilus lause:) Michele magas minu toas nii et sain veel eriti palju infi.

Kolmapåev, 22.nov
Teine osa Euroclassi konfliktide lahendamise øppuses: mina ja Cho abielunøustaja (Kamile) juures. Mina: Natasha, Cho: Igor. Tegu on just Moskvast Kaliningradi kolinud uusrikastega (kull see fantaasia on meil aga rikkalik) kelle peres on probleem minu joomalembuse ja Igori tøønarkomaanluse pårast. Peale pisaraterohket arutelu jøudsime konsensuseni (peale seda kui ta mulle hamstri tahtis osta ja ma tuletasin meelde kuidas ma eelmise kuldkala kogemata åra praadisin joomase peaga, hahahhhaha. okei see on sadistlik. ptui) et mina ei joo iga øhtu kui tema varem koju tuleb...Oleks see påriselus nii lihtne!
Mentaalne mårge: ma ei joo.
KRIS TULI TAGASI Taizest ja oli suht låbi pikast bussisøidust siia.
Tøørühma kohtumine oli seekord Istvani toas (appi kui puhas, nagunii ta viskas ruttu køik asjad voodi alla muidu see poleks normaalne) :)
Maja koosolekul pidin ma tørjuma Eriku pastakat ja tema ning Kristofferi haisvaid sokke ja jalgu nende sees. Ten sing? Ma utleks hoopis et Ten shit:)

Joint evening (tegemist pole "joint" ehk koni vaid "joint" ehk uhisøhtuga) seekord laulsime miljon laulu uuest ja uhkest rahvakoolidele møeldud laulikus mille juba paar nådalat varem tegelikult olime kåtte saanud. Kuna kuuldused meie kuulsusest (intervjuu Fredericia lehele) olid kaugele ulatunud, andsime me jålle Kamile (ja seekord ka Michelega) peale kontserti intervjuud Silkeborgi lehte. Sel puhul kui vålisøppurid kel on midagi uue lauluraamatu kohta øelda. Kiitsime susteemi ja rååkisime oma maade sarnastest traditsioonidest. Ja seekord ma ei nåindi pildil (mille fotograaf KESET KONTSERTI pidi tulema ja tegema: kuulsuse elu ma utlen, privaatsust uldse pole)vålja nagu viiner vøi (nagu Pats utles) "downik" vålja:)
Esinesime ka swingsistersi kooseisus kahe looga - uks neist isegi taanikeelne! ja eriti uhke oli SEDA ilma nooti vaatamata laulda:)Muidugi mul tuli see naerukramp ette mis alati esinedes tuleb: naeran naeran ja siis jårsku tuleb kramp ja ma mometnaarselt tøsinen:) Jubeeeee!
Enne magamaminekut kåisime Krisiga jalutamas: ma polnud KAKS PÅEVA våljas kåinud aga kui te siin oleksite te saaksite aru miks,sest kogu aeg midagi toimub ja polegi otsest pøhjust vålja minna.

Neljapåev, 23.nov
Magasime Krisiga julmalt sisse ja jåime ilma hommikusøøgist. Mis jårele møeldes polegi køige hullem asi mis juhtuda saab.
Neljapåeva foorumil valmistusime perepåeva (leiab aset 9.dets) showks ja seega jagati meid meie eelnevate valikute jårgi gruppidesse. Kuna me Krisiga olime tantsugrupis siis kulus meie enneløuna "sønavabaduse-teemalise" tantsu jaoks muusika ja liikumise møtlemisele. Naljakas fakt: meil on tunnis ka uks poiss! Rasmus sa oled niii gei.:) Naljakas seik nr 2 oli minu Krisi ja Lena kohmakate baleriinide luigetants:)
Pårastløunal jalutasime vihmaga Silkeborgi, ostsime jøulumeeleolus endale ukse taha riputamiseks suure roosa jøulusussi (no muidugi suure) ja jøulumutsid (siuksed ågedad kørvalappidega) ja muidugi nats kupsist ka:) Ja ajalehe kus ma sees olin!
Tagasi koolis: løikasin Krisi tuka ümmarguseks ja vaatasime "Step up" uue hiphopfilmi kodukat. Magama harjumatul vara ehk kell 23.

Reede 24.nov
EuroClass Jakobiga: vaatasime saksamaal tehtud filmi "Das Eksperiment" samuti Stanfordi vanglaeksperimendi pøhjal. Film oli kull køvasti üledramatiseeritud aga sellegipoolest hirmutav kui møelda et see on tøsilool pøhinev.
Morteni pårastløunases EuroClassis saime veel håid nippe hea ettekande tegemiseks kuigi tundi oli suht ebamugav jålgida kuna me Krisiga olime surutud Ungari sektori vahele (hiiglane Cho ja lihtsalt tulikas Istvan).
Øhtul oli igati tore ja kolmekåiguline ja ettekandeid esinemisi ja månge tåis jøuluøhtusøøk aga kuna kohad olid numbritega loositud ei olnud mul oma lauas våga huvitav ja pårast esimest kåiku sai mul sellest ninnunånnust siiber. nii et me tømbasime Krisiga leebet ja tsillisime rahus oma toas. Kuni tuli Ungari sektor.
Pidupidupidu jåtkus kohvikus kus me oma tobedate påkakamutsidega ringi rokkisime, partneriteks Istvan ja Kristoffer.jube nunnu.
Øhtu sai øøks ja mina sain voodi alles peale viit kuna pidin suitsiidselt veel Eriku ja Morteni toas muidugi hirmigavat "Miami Vice-i" vaatama. Sorry fånnidele.
Muide Ungarlased møtlesid et on jube humoorikad kui meie soki, MEIE SOKI oma ukse taha riputavad. ha ha ha.

Laupåev, 25 nov
Årkasime kell kaheksa padavai ules, søime hommikust (TULIkuumad kuklid, mida luksust)ja hååletasime Arhusi et Ulla juurde kontsertpåevale jøuda. Arhusi jøudsime me muuseas vågagi ruttu. Kaks kurdistani meest (kelle autosse me mitte teps ilma kahtlusteta ei istunud) osutusid meeldivateks inimesteks kes meid isegi sadamasse åra viisid kuigi elasid ise åårelinnas:)
Nii et me jøudsime isegi 10sele praamile hååletada aga sellel polnud eriti vahet kuna keegi ei vøtnud meid peale kui me seal oma vihmavarju all køssitasime.
Noh, me ei lasknud oma tujul sellest langeda ja låksime tagasi linna et hiljem uuesti proovida. Kolasime ringi raudteejaama suures ostukeskuses, søime oma kaasatehtud vøileipse ja Kriss tegi pøske augu. Ses suhtes et lasi suunurka lohku needi panna. LAhe:)
Kella 13.00-ne praam oli asjatu katse vol 2 sest meid jålle ei tahetud oma autodesse:( Ja ometi olid meil nuud hoopis ågedamad vihmavarjud! Kuna must låks katki-ei pidanud pingele ja veele ja sadamas puhuvale tuulele vastu ja suri oma neljandal elukuul- siis ostsime me endale lastevihmavarjud, silmadega ja puha. Minu oma on lepatriinu, Krisil konn. Me ise ka ei saand alguses vaateakna peegeldusest end vaadates naeru pidama, loogika et autojuhid ja eriti veel TAANI kitsarinnalised autojuhid meid håsti oma autosse ei tahtnud:):):)
Aga tuju viis ikka alla kull, see oli ju Ulla viimane esinemine ja me olime nii kaugele tulnud ja see ebakarismaatiline vihm ja huuuuuh...:( AGa me otsustasime et ei hakka kalli raha eest ka ule minema vøi kuidagi teist kaudu sest me poleks nagunii Ulla esinemiseks enam jøudnud..

Nii et me låksime tagasi Silkeborgi ja kooli, kus meid meie uksetaguses jøulusokis ootas tuhi øllepudel ja vetsupaberi rull. Niii nunnu! Mitte:P

Puhapåev 26.nov
Ules kell kumme, koristasime tuba (me ei nåind enam uksteist sest tolmu oli nii palju) søime løunat ja låksime Mirela ja Krisiga ilusa ilma auks jalutama. Kusagil peale silda tuli meil vålkidee linna hååletada ja kuna Mirela polnud seda kunagi teinud siis seda enam me pidime seda tegema:) JA saimegi peale ja kahe minutiga linna.
Oi kui ilusad on kesklinnad jøuluduledes...vanalinnad våhemalt...
Tagasi koolis: kørvetan teile Eestis nåitamiseks pilte siidiile,loen Lenalt laenatud inglisekeelset Cosmopolitani (just nii haritud ma olengi) ja Piiblit (mille ma uritan enne 22st eluaastat låbi saada et end øige kristlasena tunda).
Pårast øhtusøøki esitles Ten Sing oma tuuridel nåhtut tehtut ja øhtul oli Lena meid køiki kutsetega ja puha kutsunud pannkoogiøhtule, mille tarbeks me pidime ilusad riided (loe: roosa kleit ja ketsid) vålja otsima ja ennast løbusate lugudega varustama. Vahepalaks leidsime me tuhja toidukåru millega me mitmekesi kørvulukustavalt kiljudes møøda koridore raalisime:) Mira ehk Bulgaaria taksojuht oli eriti liiklusohtlik.
Ja øhtu løpetasime me Family Guy humoorikat multat vaadates.
The End.
Vøite prillid toosi panna selleks korraks:)