Laura ja Ulla seiklused Ameerikas!

NO tere jalle ule tuki aja! Ma siin rohkem ei lobisegi vaid hakkan pikema jututa minu ja Ulla kolmenadalasest Ameerika-reisist raakima! Sissekanded oleme teinud Ullaga kordamooda, sellest ka stiili erinevused! 18 Juuni - 10 Juuli 2012 Esimene paev - 18 Juuni Niisiis - alustame!

Arkasime ules New Yorgis. Enne 9-t hommikul. Oleme end juba dushi all kaimisega varskendanud ja ootame Theresa (meie esimene voorustaja Couchsurfingu veebilehe kaudu) arkamist. Theresa on noor ameeriklanna, kes elab Upper West Side'il ning jagab korterit veel umbes kahe-kolme omavanuse tudrukuga. Aga et koik ara jutustada nagu asjad on, tuleb alustada algusest! Oosel vastu laupaeva hakkas mul Ullal tugev hambavalu - mu tobedad metallist hambaplommid hakkasid vist halvale ilmale reageerima. Kannatasin valu terve paeva, sest lootsin, et see laheb ule nagu varemgi. Peale 14.00-22.00 VIP toovahetust polnud lood aga paremad. Laksin peale tood ehk siis ebasotsiaalsel ajal hambaravi haiglasse...aga ma lollike ei leidnud oiget kohta ules. Peale karmi ood (votsin iga poole tunni tagant paar paratsetamooli - kokku 16, uups) ja nutust paeva (mind lasti toolt onneks varem koju) sain ohtuks (puhapaeva ohtust kaib siis jutt)hambaarsti aja. Enne seda aga oli periood (4 tundi) kus valuvaigisti uledoos valjus kehast usna ropul moel...Sain hiljem Laurale rongile vastu minnes teada, et ka tema oli pistu "haavatud". Oma vahetuse viimastel minutitel pidi ta nimelt kliendi palvel uhelt poe mannekeenilt paar pukse laenama ning tal onnestus oma selg taitsa ara tommata...Nii et reisi algus ei olnud paljulubav aga elevus oli juba sees! Laksime puhapaeva ohtul magama umbes 11-12 ajal ja pidime juba kell 3 oosel ules arkama, et Haymarketisse (Ulla elas selle rajooni lahedal) ilusti kenasti kella 4-sele lennujaama bussile jouda. Joudsime! Ja isegi varem oma 20 minutit aga buss jai hoopis hiljaks. Tuupiline. Check-in ja koik muu laks onneks ruttu ja viperusteta-jeei! Enne kui siga joudis silmagi pilgutada, olime meie juba Amsterdami Schipoli lennujaamas. Ja saime isegi pisikese snaki KLM lennul! Amsterdamis jalutasime me (kuna vaja oli 9 tundi surnuks luua) nende ilusate kanalite tanavail, kaisime pisut depressiivses aga vaga huvitavas Anne Frank'i kodumuuseumis, astusime labi varviliselt lilleturult ning ka taikalt! Tegime usna palju pilte..Muide alguses seal tsipa tibutas, nii et pidime oma varvilised turistikad kilekeebid selga panema aga usna varst tuli paike valja - vedu! See linn ikka kubiseb ratastest - taielik ratta anarhia!:) Heas mottes muidugist. Ka oma jargmisele lennule saime suuremate viperusteta. Ainult et turvakontrollis pisteti Laura kuskile rontgen-konservi ja mind katsus ikka naisturva VAGA pohjalikult ule. Seegi soit oli KLM firmaga. Nii varskendav, et ei pidanud oma istekohtade parast muretsema - need olid molemal otsal erinevalt EasyJetist ju reserveeritud! Juba selle USA otsa lennu alguses utles piloot, et lend on sellisel aastaajal ning tuule suuna tottu luhem - woop woop!:) Umber 6,5 tundi ainult vottis see Amsterdamist New Yorki soit! Meid poputati usna palju - kohe kui pardale joudsime, nagime, et meie mugavuseks olid toolidel padjakesed ja tekikesed. Kogu aeg anti suua ka - naksimiseks pahkleid, pastast ja kanast koosnev louna, jaatist ja pizzat! Vaatasime pardal Lauraga seekord vaid uhte filmi (kuna olime vasinud) - W.E. millest oli alguses raske aru saada, aga hiljem hakkas juba sujuma. Lend laks usna kiiresti! Passikontrollis suutis Laura oma elevusega selle rangeilmelise tuubi meie poole voita ja peale elektrooniliste sormejalgede andmist ning silma iirise kontrolli suundusime oma Amsterdamist suveniiriks ostetud tulbiseemnetega ilusti tollist labi-viuhh! Lennukas avastasime, et minu eelneval USA's kasutusel olunud sim kaart siiski ei toota seekord:(....Laksime siis Theresa juurde SuperShuttle minibussiga ja lihtsalt lootsime et ta on kodus ja maletab, et tuleme...Telefoni automaadiga ju ka ei onnestunud teda katte saada - voi noh katte saime aga ta ei kuulnud...Onneks oli ta vahemalt kodus! See ohtu laksime peale Teresaga natuke lobisemist kohaliku aja jargi juba kumne paiku, sest me koik olime vasinud. Teine paev - 19 Juuni

Parast varast (voi hilist - oleneb, mis ajavootmest arvestada, NY on Shotimaast 5 ja Eestist ju lausa 7 tundi taga) dushi ja Theresaga paari sona juttu puhumist suundusime me avastama suurt ja laia (piklikku tegelt) Manhattanit ja kuhu me koigepeal laksime? T-mobile telefonipoodi. Kus ootasime poolteist tundi. Et osta kohalik konekaart. Ilm oli ka pilvine...Mina (Laura) hakkasin juba peaaegu nuttu tihkuma, kui saime lopuks teenindatud,poest valja sooja ohu katte ja Central Parki! Ja varsti tuli ka paike valja. Tegelikult poleks ma kohe uldse mitte pidanud pabistama, kuna nuud kaks paeva hiljem voin oelda, et meie NY kulastus oli TAPSELT kuumalaine ajal. Aga sellest juba hiljem. Niisiis, Central Park. Suur ja ilus ja vaga keeruline, kui pea laiali otsas ei vaata, kuhu teerada kaandub. Onneks me saime sealt valja ilma suuremate pingutusteta ja suundusime lahedalasuvasse Ellen Stardust Diner'isse (soogikoht), mis on muide kuulus oma laulvate ettekandjate poolest. Naine, kes meid teenindas, toi naiteks mingit rokkballaadi leelotades meile sarava naeratuse saatel arve:) Peale kehakinnitust kondisime me nagu turistid kunagi Times Square'ile, klopsisime ja filmisime ja otsisime sargi I <3 NY. Paulile - suveniiriks. Kaisime ka suures M&Msi poes kus oli ikka IGAT sorti komme!!!Mmmmmmmmmm.... Kuna meil oli plaanis ohtul kella kaheksasele Stompi etendusele minna, metrootasime me end Theresa juurde Upper West Side'ile riideid vahetama. Muide, NY-s on koik kohad - sealjuures ka metroorongid - tugevalt konditsioneeritud ja head jahedad. Ainult valisohk pole (ega saagi olla) ventileeritud ja seega kui "varskesse" ohku astud, loob niiske leitsak vastu vahtimist....Saime oma suve, hahhahahahah! Stomp. Maailma koige lahedam rutmideshow! Kes veel ei tea, peab uurima internetist! Pilte ja videosid teha ei lubatud kahjuks, aga peale kontserti sai kahe peatumistajaga pilte teha ja pisike ahmis Laura roniski kahe kena musklis noormehe vahele nagu kole paks saksa turist. Terve tee Theresa juurde me Ullaga muudkui muljetasime , ise elevil. Vot selline oli paev number kaks! Kolmas paev - NY 20 Juuni Arkasime veel varem, kui eelmine hommik - meie tuba ehk siis Theresa elutuba ei oma konditsioneeri, mis kohalikel eluvajalik suviti on ja seega on raske meil Eesti ja Shoti kliimas elanutel harjuda sellega, et ohku POLE. Tosiselt. Nagu keegi foonitaks koige kuumema peal sulle NAKKU.

Uhesonaga, jatsime Theresaga siis huvasti, andsime talle tanutaheks Shoti meeneid ja siirdusime uue voorustaja - Taiwanist parit Shihpi juurde alla West Village'sse, mis on SOHO ja Chinatowni lahedal. Shihpi tootab New Yorki Ulikooli Neuroteaduse osakonnas ja elab 15ndal korrusel. Kuhu juhatas meid tema maja vaga sobralik mustanahaline uksehoidja. Vaade on ilus ja Shihphi hasti tore individuaal! Panime siis suured kotid ara ja soitsime alla Wall Streeti lahistele, kust votsime praami Stateni Saarele, moodudes kuulsast Vabadussambast. See on nii umbes sajal kaadriloigul ka salvestatud (lolli turisti sundroom)...Kui me jargmise praamiga tagasi tulime,motlesime et on paras aeg labi Wall Streeti pintsaklipslaste tanava ja sellest kuulsast pulli kujust mooda metroo peale kondida ja Coney Saare lobustusparki ja randa soita. Sest Ullal oli soovi selle kuulsa Cyclone ameerika magede peale minna, mis on iseenesest uks kohalikest vanim omalaadne. Peale soitu olid jalad veits norgad kull ja Ulla kiljumisest korvad lukus:) Ja kogu aeg kestis hull palavus - mul hakkas juba hirm, et saan veel paiksepiste, nii et ostsin endale tobeda roosa nokatsi ja kahepeale veel rannaratiku. Seejarel soime nalja kustutuseks corndog'i ja hotdogi ja suundusime end vahepeal rannadushidest kastes (ega kuumaga nalja ole) merre ulatuvale promenaadile, kus nautisime mere kohinat ja kirjutasime postkaarte. Mida me ei saanud vaga segamatult teha,kuna kohalikud kutid tulid muudkui juttu puhuma (Ulla ja tema blondid juuksed ma utlen!). Muide hiljem Shihpi uksehoidjalt saime teada, et samal paeval olid kaks inimest vist seal rannas ara uppunud hoovuse tugevuse tottu - hea, et me ainult jalgu sulistasime! Shihpi muidu utles, et kuumalaine tottu sai tema ulikool (ning teised suuremad New Yorgi ehitised ja firmad) kirja kohalikult omavalitsuselt, et nad elektrit saastaksid, kuna suviti on voolukatkestusi ja niimoodi proovitakse neid ara hoida... Voib arvata, kui soojaks muutuvad siseruumid katkestuse ajal, oaekkkkk.... Peale Coney Saart metrootasime me endid Pennsylvania rongijaama (Penn Station), et oma AMtraki passid ja piletid ara teha - peaaegu ludinal..Tekkis pisike segadus broneeringuga aga see laabus ruttu, fiuhhhh! Seejarel laksime 23 dollarit vaesematena Empire State Building'u otsa ehk siis kuulus kohalik pilvelohkuja, mille 83ndale korrusele joudsime just peale paikseloojangut ilusas hamaruses ning saime seega nautida seda vagevat vaadet nii valges kui pimedas! Vaga sheff:) Muide maja eest tegutsevad kaks firmat oma agentidega, kes turiste meelitavad "kiirteenust" lubades kallima hinnaga teist teed pidi Empire State otsa minemiseks aga me keerutasime end uhest pealetukkivast kutist edukalt eemale ja laksime ules siiski ametlikku teed pidi. USA-s peab valvel olema sest koik on arikad! Ega me lollid saksa turistid pole. See saksa turisti jutt muide - meilt on nimelt mitu korda kusitud kas oleme Saksamaalt, nahh! Ja kui vastame, et Eestist, siis tavaliselt ei teata kus selline maa kull on kuni me Venemaa ara mainime. Pole vaga ullatav. Tagasi Shihphi juurde joudsime viperusteta - sest hakkame juba metroostusteemile pihta saama! Neljas paev - NY, 21 Juuni Tana arkasime 8 paiku..Shihpi alarm hakkas moni aeg peale meie ringituterdust (WC-sse) toole - hea ajastus. Me ju koik uhes ruumis ja Laura veel madratsiga porandal...Kondid jaid vist pisut kangeks?

Plaanis oli minna Katz Deli'sse ja Tiffani juurde ning abivalmis Shihpi aitas uurida, kus nad tapselt asuvad. Siis umbes 9-st asusimegi teele. Esialgu suundusime me Grand Central Stationi rongijaama - tahtsin Laurale naidata, kui kena see seest on - peale mitmeid sadu fotosid (ok ok) suundusime 5ndale Avenuule vaateaknaid uurima jne. See on ju tuntud Chanel nr5 ja Elizabeth Ardeni 5th Avenue parfuumide parastki..Seaslamas huppasime labi ka Rockefelleri keskuse (aadressil 30 Rock) juurest, kus on NBC stuudiod - ning kaisime NBC poes! Enne aga sattusime juttu raakima kohaliku veteranpiloodiga, kes teadis Eestist nii mondagi! Laura arvas parast, et mees tundus ikkagi pigem venelane olevat, mis sest et uhkelt kinnitas end kohalik olevat...Hmm..Tavaliselt on venelased uhked oma maa ule.. 5ndal Avenuul poikasime sisse ka imeilusasse Puha Patrick'u Katedraali, mis ehitustoodele vaatamata ohkas puhalikkusest...Ning pakkus luhiajalist varjupaika leitsaku eest. Varsti peale seda joudsimegi me oma pohieesmargini sel tanaval - Tiffany&Co majani! See on juveelide kaubamaja, mis meeldis Audrey Hepburni tegelaskujule filmis "Hommikusook Tiffany juures", mida me koik teame:) Minagi sain filmilindile jaadvustatud - Laura filmis mind teie koigi meelelahutuseks suurt punast ouna nosides uhe nende vaateakende ees! Tiffany juurest suundusime Central Parki paaditiigi juurde, kuhu me ka parast pisikest eksirannakut joudsime. Laenutasime paadikese uheks tunniks, jeee! Mina (Ulla) olin seda tahtnud juba oma eelmisest NY kulastusest saati teha! Ja nalja sai. Tuleb valja, et minu parem kasi on vasakust aerutades norgem ja paat kiskus pidevalt viltu kui minu kord aerutada oli!A mis siis ikka. Laura, va osavkapp, suunas meid suurematest karidest mooda. Minu vabanduseks voib mainida, et kuna istusime vastakuti ja kuna Laura huppas paati varem, siis jain mina aerutamise suhtes vastassuunda:) Hehhehhheeee...Proovisime kuumuse vastu isegi veepritsijate alla soita oma paadiga, nalja kui palju! Peale parki suundusime metroojaama otsima, et soita tanavale, mis annab SOHO'le ja NOHO'le nende nimed - Houstoun Street. Soho on siis South of Houston ja Noho vastavalt North of Houston eksole...Tahtsime "When Harry Met Sally" filmist tuntuks saanud Katz Deli kulastada. Enne aga huppasime labi Ameerika loodusloo muuseumist ja tegime suurte dinosaurus-skelettidega pilti. Katz Deli. Delis oli susteem jargitav aga algajale pisut kaootiline. Sisenedes anti meile talongid, kuhu iga teenindaja midagi kritseldas ja lopus alles valjudes maksti..Laura sai oma suure kalkuni voileiva usna lihtsalt katte aga mina pidin oma kanasalatit ikka paarilt inimeselt kusima ja kaua ootama..Lopuks me ei jaksanudki seda eriti suua, a pole hullu! Muide Deli uks omanikest kaib kulastajatega vahest ka juttu vestmas ja nii ka nagime meie ta ara! Peale kehakinnitust algas meie tuur labi Little Italy, Chinatowni, Tribeca, SoHo ja NoHo. Tarbisime kuumapeletuseks suurtes kogustes vett ja vahele sattus ka jaatis...7 paiku ohtul olime niiiii vasinud et otsustasime Shihpi juurde tagasi kulgeda, Kuna ta ise polnud kodus, ei teadnud uksehoidja alguses, mida meiega teha (tegemist oli uue uksehoidjaga) aga lopuks lasi ta meil ikkagi ules tuppa minna, onneks! Seejarel voitlesime me pikka aega Shihphi korteriuksega, mis kuumaga paisub iga paev. Peale pikka jamamist lasi tema naaber meid sisse ning me saime dushi alla, oh seda onne! Nuud lihtsalt puhkame siin...HOmme enne lounat asume rongiga juba Philadelphia poole! Viies paev - Philadelphiasse! 22 Juuni Heihopsti siit Pennsylvania (luhidalt Penn) Rongijaamast Amtraki kulastajatele eraldatud ootepaviljonist SUURE SUURE puhuri korvalt! Tana siis arkasime taaskord vara, sest kuigi Shihpi sonutsi ei pidavat nii soe olema kui eile (34 kraadi) siis 29 kraadi on minu jaoks siiski ikka veel lapatav! Aga seda parem, kuna me pidime (tahtsime) enne rongijaama ja oma esimest Amtraki rongisoitu ka kuulsast NY tatoveerimiskohast (kes telekast on nainud "LA Ink" nende uks kohtadest) ehk siis Wooster Social Club'ist paar pilti klopsida. Alguses pidime sinna Shihpi soovitusel taksoga soitma, mis iseenesest oleks lahe olnud (kollased taksod, jeee!) AGA hommikusel tipptunnil polnud eriti motet umbes kaks tanavavahet taksotada, eks. Peale Wooster tanavat kondisime memonevorra "jahedamas" leitsakus Canal tanavani ja soitsime metrooga Penni jaama, kus nuud ootamegi oma rongi Philadelphiasse! Soit laheb megaruttu kuna vahemaaks vaid 1 tunni jagu vaateid!

Nii. Nuud oleme juba paar tundi siin Phillys tsillinud ja kohtusime ka oma uue voorustaja Kim'iga, kes elab superkesklinnas jee! Viskasime asjad ara ja votsime suuna turistilikku linnaosasse, kus on palju Iseseisvusdeklaratsiooniga (see kirjutati alla nimelt siin Philadelphias, nagu ka Konstitutsioon ehk pohiseadus, oli ju Philly ammu USA pealinn) ja Vabadust ning Vennaarmastust toetavate monumentidega seotud ehitised. Esmalt tegime aga ara Praaksutuuri! Mis on Praaksutuur te kusite? Praaksutuur on soit Pardimobiilil, mis on pohimotteliselt hubriidauto turistibuss mis soidab edukalt nii maismaal ja vees. Ning seda me ka tegime - soitsime nii maismaal kui vees! Karsummdi kais paadikujuline automobiil Franklini Silla lahedal vette ning soitis seal meie meeleheaks natuke ringi, enne kui tagasi maismaale tuli. Seejarel vaatasime me informeerivat luhifilmi 360 kraadises (mitte temperatuuri vaid kino ekraani umberkaudsuse mottes) kinos mis oli kolmedimensiooniline kah veel pealekauba - vaga peen ja silmad krollis! Aga vahva ja vaga huvitav! Muide siin linnas elas ka Betsy Ross - naine, kes ombles esimese Ameerika lipu - et selline huvitav fakt siis teile. Veel on siin Vabaduskella originaal, mis on palju vaiksem kui me arvasime aga noh, ponev siiski! Peale pisukest kinoskaiku niisiis, kondisime me mooda peatanavaid ja motlesime, et jouame enne tormi (pilved olid selleks hetkeks paris hirmuaratavalt meie peade kohal luuramas) veel Victoria's Secreti pesupoes shopata aga nae ei joudnud. Sest kui kotid napus ja 12 dollarit vaesematena poest valjusime, oli ikka no nii hull valang, et polnud muud teha kui kirjud kilekeebid selga ajada ja iga valgusahvaku peale kiljudes labi kohutava vee Kimi poole joosta! Nalja kui palju! Kim muidu elas 2 minuti kaugusel aga temani joudsime juba labimargadena - selline aarmuslik ilmamuutus! Ja no seda oli ikka vaga vaja kah - peale umbes pooletunnist dzunglitormi oli ohk ikka PALJU varskem! Ja siin asjaavatud kuulsa burgerikoha Shake Shack'i muidu naabertanavasse ulatuv jarjekord suisa olematu! Seega sinna me Kimiga einestama suundusimegi! Ohtul aga vaatasime tema ulimugaval sohval istudes ulimegasuurest telekas "Troonide Mangu" ("Game of Thrones") teist hooaega - vaga tsill...Magada oli esimest korda siin reisi jooksul hea jahe - isegi nati kulm - nii et puhkasime end alles nuud vist natuke rohkem valja...:) Kuues paev - Philly 23 Juuni Aratuus! Me Lauraga hakkasme ringi trullama juba poole 9 paiku...hea jahe oli magada seekord aga miski ajas ikkagi nii vara ulesse. Ju siis lihtsalt elevus eelseisva paeva ees! Hehee!

Muide eelkirjutaja ehk siis Laura kes muu - unustas mainida, et meil onnestus eile Kim'i keldris asuvas pesunurgas ka oma riided masinaga ara pesta! Hoisasssaa! Asusime niisiis Kimiga koos umbes poole kumnest hommikul loomaaia poole teele - tahtsime sinna vaga minna kuna tegu oli Ameerika koige vanema loomaaiaga! Seekordseks transpordivahendiks oli oma tallataksole ja metroodele vahelduseks bussikesekene. No buss oli tegelikult normaalsetes mootmetes aga noh... Meil onnestus kolme peale ikkagi vales peatuses maha minna aga onneks polnud vaja kaua kompida. Muide siin opereerivad bussid talongide susteemiga - antakse mundid millel otsene rahaline vaartus puudub ja selle naitadki bussijuhile ette:) Loomaaed oli vahva! Nagime jalle oma lemmikut punast pandat - tillukene hiidpandaga vorreldes aga niiii hirmus armas ja kentsakas! Neid just soodeti sellel ajal..Omaette vaatepilt oli ka naha labi klaasseina kuidas suur karvane jaakaru end vees monuledes kratsis. Ta tundus nii kerge ja pehme vee alt vaadatuna! Ilusad olid ka valged lovid..

Peale loomaaias patseerimist laksime tagasi linna ning selle "Rocky" filmist tuntud Kunstimuuseumi juurde, Rocky nimelt jooksis ju selle ees olevatest laiadest treppidest ules ja viibutas siis lopus kasi - kas keegi maletab? Arvata voib, et uks meist lihtsalt PIDI ju ka sellist hetke dramaatiliselt videokaamerasse jaljendama. Oscar laheb.....Laurale! Muuseumist (kuhu me tegelikult ju sisse ei lainudki) kondisime mooda iga riigi lipuga (nagime Eesti oma ka - nii armas!)palistatud alleed kuulsa LOVE kuju pargini ja siis Kim'i juurde. Jalad olid niiiiiiiii vasinud juba ja kuna meil Lauraga oli Washngtoni rongini veel paar tundi aega, siis vaatasime me "Troonide Mangust" veel uhe episoodi televiisurist:) Nuud loksume rongis Washingtoni poole...jouame varsti kohale kuna soit on vaid 2 tundi. Seitsmes paev - Washington ja jaanipaev 24 Juuni!

Eilsest siis koigepealt niipalju,et joudsime ilma suuremate vahejuhtumisteta Lesley juurde (meie Washingtoni voorustaja), kes elab natukene nagu gettos naabruskonnas oma majas (ehtameerikalikult verandaga ja puha). Nagime ta kahte kassi - musta Stinky't ja hallikirjut Big Momma't ning utlesime tere ka tema habedraakonile (nagu pisike iguaan, ingliskeelseks nimeks bearded dragon) ja kahte eri sorti konnadele. Kuna olime supervasinud (tundub nagu me oleks kogu aeg vasinud!), tegi Lesley korda pisukese remondijargus oleva voorastetoa ja me uinusime peatselt! Niisiis,24 Juuni. Eestis teevad inimesed loket ja soovad sashlokki - siin DC's saime me Taimiga kokku ja jalutasime kesklinnas ja suurtes Smithsoniani muuseumides (kus on need filmidest kuulsaks saanud dinosauruste skeletid ning ka Hope'i teemant mis ju teadupoolest Rose'il Titanicu filmis kaelas oli...). Muidugi kaisime me kohustuslikus korras ka Capitoli ehitise, Lincolni malestusmargi ning Valge Maja juures ara. JA soitsime turistipaadiga ka Pentagoni juurde. Sashloki asemel aga einestasime pargimurul oma hot-dogidega! Muide president vois vaga vabalt kodus olla, kuna Taimi sonutsi olid turvameetmed Valge Maja umbruses tavalisest marksa rangemad - ehk siis,ei lubatud nii lahedale kui muidu. A me laksime ringiga maja taha hoopis! Kavalad. Muide, vahepeal poes juua ostes astus meie juurde Eesti keelt purssiv kohalik roomsameelne (ja trullakas) naisterahvas. Ta olevat ule kumne aasta tagasi nimelt Eesti Rahukorpuses tootanud ja on siiani andunud Eesti fann - tadi veab siin naiteks kohalikku Balti Soprade klubi. Sulti ta aga eriti taga ei igatsenud:) Oleksime isegi tema lahedalasuva korteri rodul Jaanipaeva puhul grillida saanud, kui aeg poleks liiga ohtune selleks ajaks olnud - Taimi ju reisis meiega kokku saama aarelinnast ning meiegi ei tahtnud oma "kahtlasesse rajooni" peavarjule liiga hilja jouda... Aga hirmus tore oli veeta Jaanipaev vaga selges Eesti meelsuses! Muide, naljakas fakt Lesley majakaaslaste kohta - tegemist on vist "rohuarmastajatega, sest aeg-ajalt touseb ninna magus kanepilehk alumistest tubadest. Hommikul tervitas meid maja ees aeglasevoitu noor hipipoiss, kes loiult voolikuga kapsaid kastis. Vot selline majake. Aga hakkama saime! Kaheksas paev - Washist Chicagosse 25 Juuni Tana hommikul siis saime kauem magada ja dushi all kaia, kuna rong Chicagosse valjus alles kell neli ohtul ning kuna olime enamik Washingtoni turismipiirkonnast juba ara nainud. Plaanis oli oma suured kotid pakihoidu panna (kalli raha eest aga mis teha) aga tanu Ulla geniaalsele ideele kusisime me Amtrakis, kas saame suured kotid juba rongile registreerida (neil siin on komme lendudele sarnaselt pikematel rongisoidu otstel lubada inimestel oma suured kotid varem ara panna, et poleks tassimist). Teenus oli tasuta ja meile selline variant kohe vaga sobis!

Kergelt kui linnud (tassides vaid oma tavaparaseid suuri uheolakotte, mida mu molemad olad sudamepohjast vihkavad) soitsime me metrooga Madame Tussaud muuseumi, tegime seal sees kuulsuste vahakujudega mitmeid naljapilte ja videosid ning jalutasime siis tagasi Union Jaama oma rongi ootama. Muuhulgas soime ka lounat siinpool kuulsas Taco Bell kiirtoidukohas, mis serveerib toite Mehhiko koogist naiteks minu lemmikud tacod, enchiladad, burritod jne. Namm namm! --- Nuud siis istume Amtraki kahekorruselise rongi TEISEL KORRUSEL, mis on palju mugavam, kui need pagana Megabussid, millega me korduvalt UK-s Londonisse oleme pidanud reisima, kui Eestis kaime. Toolide vahed olid siin vaga suured, kaasa anti padi ja ka ohtusooki on voimalus osta restoranvagunis! Super luksus:) Soit kestab neljast ohtul kuni kolmveerand uheksani hommikul nii et vaatame, kas parast umbes 17-tunnist soitu me ka nii elevil ja roomsameelsed oleme! Muide rongiaknast vaikelinnades peatudes saime ka ehtsaid Amish'i tudrukuid naha - tegu on siis kogukonnaga, kes luksustest on ara utelnud ja elavad justkui 19ndal sajandil, mida on ka riietest naha.

Uheksas paev -Chicago! 26 Juuni Oo moodus pisut niheledes, sest ukskoik kui mugav see rongi-iste ka poleks - ta pole mingi voodi ju! Laura oli akna pool, nii et temast ei soelunud inimesed mooda aga muud vahet polnud. Rong jai liikluse tottu umbes poole tundi hiljaks, nii et joudis Chicagosse hoopis 9.15 hommikul. Aga meil oli aega maa ja ilm! Saime oma suured kotid pagasist katte, votsime moned vajalikud asjad sealt valja ja siis jatsime nendega jalle usna rahumeelselt huvasti - me saime nad nimelt uuesti Amtraki rongile kupatada, kuna homme on ees soit Kansasesse!

Esimese asjana sattusime me kohe endise Searsi torni (nuud siis kutsutakse seda Willise torniks) juurde. Kuna ma teadsin, et seal on eriti korgel asuv vaateplatvorm, siis otsustasime seda kohe ka avastama minna. Alguses saime aru, et see torn ongi maailma korgeim ehitis aga ta vist asub ikkagi kolmandal kohal...Pohja-Ameerikas on ta aga kull korgeim! Inimesi lastakse selle 103ndale korrusele - seal ei saa "oue" nagu Empire State Buildingu otsas, kuna Chicago on vaga tuuline linn (nagu valja tuli siis linna huudnimi ehk "Tuuline Linn" ei tulene mitte ainult ilmast vaid ka poliitikast muide!). Selle eest on 4 klaasist PORANDAGA orva - vaga kavalalt ehitatud - et eemalt paistaks nagu seisaksid ohus! Teiste korgete ehitiste kohal ja sipelgasuuruste inimestega tanavate kohal! Alguses oli vaga oovastav ja hiljem adrenaliini tekitav kogemus! Vagev! Peale vaateplatvormi suundusime me esmalt (nagu tavakssaanud) postkontorisse, kus Willise torni suveniiripoest ostetud postkaardid (ostsime kumbki ka lahedad kaelakeed - Laura "vuntsid" ja mina "prillid") posti panna. Ja sealt edasi Mischigani jarve suunas, mis on niiiiii suuur ja niiiii sinine! Enne aga, kui randa joudsime, nagime juba kaugelt Buckinghami purskkaevu mitme meetri korgusele ulatuvat veejuga. Splish splosh - eriti voimas vaatepilt! Sealt edasi kondisime me vahelduva eduga mooda randa ja vett Navy (merevae) kaini. See on selline vette ulatuv suur kai, mis kubiseb toidukohtadest ja poodidest. Seal on ka paar atraktsiooni, nagu naiteks usna korge vaateratas, millega meiegi end lobustada lasksime, ning esinemiskohad ja teater. Meelelahutust kui palju. Sealt suundusime me edasi - jallegi mooda rannapromenaadi - Lincolni pargini, mille uhes otsas oli isegi loomaaed. Poikasime siis meiegi sinna sisse kuna uhtki varavat ees polnud:P Aga, kuna aeg oli ohtusse joudmas, siis soitis usna pea meie juurde tadi golfiautol ning utles et nad hakkavad sulgema. Meil onnestus enne lahkumist siiski onneks zebrasid ja muid loomi naha! Jeeeeee. Peale seda avastasime me oma heameeleks, et oleme tegelikult juba usna lahedal meie Chicago voorustaja Tina kodule aga kuna ta sai meid vastu votta veidi hiljem, siis votsime me hoogu maha ja leidsime endid peagi uhest deli soogikohast. Tellisime Philadelphia wrap'i ja ohhohhoooo - sellega tulid tasuta kaasa ka ulikodune supp (naks!) ja friikartulid (Laura puhul siis magusast kartulist, mis vaga porgandit meelde tuletas)...Wrap ise oli NII SUUR, et see loigati kaheks ning kuna me olime kaks nannipunni ja ei jaksanud koike ara suua, siis votsime teise poole lihtsalt kaasa - uks homne soomaaeg ka mureta!:) Peale toiduorgiat laksime siis Surf Avenuule, kus pesitseb Tina. Ta tuli meile alla fuajeesse vastu, sest me ei saanud kuidagi pihta sellele korterisse helistamise susteemile (muudkui vottis uks mees vastu hahahah) aga lopuks suundusime me koik onnelikult tema korterisse. Ta jagab seda uhe teise tudrukuga ja tema tore kunstiinimesest poiss-sober oli ka seal. Vaga toredad inimesed ja humoorit kui palju! Molemad olid maalinud paar pilti, kuid poiss tegeleb sellega aktiivsemalt ja kirjutab ka muusikat. Ja neil oli kass. Selline tumedakirju altkulmu pornitsev kassike - nimega Wendybird. Naljakas isend! Peale luhikest tutvustavat jutuajamist laks paarike magustoiduks kulmutatud jogurtit ostma ja meile anti vaba voli dushi kasutada. Hjesss! Kui nad tagasi tulid, jutustasime me veel monda aega - nemad tombasid ka pisut piipu - ja siis kella 10 paiku ohtul kobisime me koik magama. Tina jattis kull meile oma lapaka, aga me eriti ei surfanud, saatsime kiirelt kodustele emailid ja kerisime siis kes pikale kes luhikesele diivanile kerra. Laura diivan oli siis see luhike, aga magas ta sellegipoolest sugavalt, mind aga trunnis oosel Wendybird:P Kumnes paev - Chicago 27 Juuni Istun siin Southwest Chief rongis teisel korrusel Ulla korval, kes oma New Yorkist ostetud raamatut loeb ja tunnen pisut isegi kulma siin hasti ohutatud vagunis. Omadussona "kulm" on meie reisil siiani olnud kasutusel ainult unistavas ja araootavas kaandes - tavaliselt ei taha selliste asjade peale, nagu dressipluus voi PIKAD PUKSID kohe uldse moelda. Oleme teel Kansas City'sse voi noh Kansasesse siis. Rong soidab seekord "vaid" 7 tunnikest, mis vorreldes sellest jargmise etapiga (36 tundi rongis) on toesti koomes. Nii et ohtuks oleme kohal ja sealne voorustaja on meil vastas, hea mugav! Tana me arkasime niisiis Tina juures - mina oma pisikesel sohval jalad igale poole ule aare ulatumas ja Ulla nagu kuninga kass normaal-suurusel diivanil. Samas teda kuuluparast segas uks teine kuninga kass terve oo..

Motlesime algul "joetaksoga" (neid on Chicagos palju sest kesklinnas on palju veeteid) linna soita, aga tuli valja, et meie lahedal sellist taksopeatust polnud. Sellest polnudki aga midagi - soitsime hoopis metrooga kuni "ringini" (The Loop - korgendatud teedel linna keskosa umber ringisoitev metroosusteem, mida nagunii tahtsime proovida) ja laksime Milleniumi parki tagasi, sest eile laks suure tuhinaga meelest uurida, et kus see Pilve Varava ehk rahvakeeli Oa skulptuur on (vaadake Google'ist "Cloud Gate Chicago"), mis mitmes filmis naidatud on kui uks Chicago kuulsamaid vaatamisvaarsusi! Peale umbes 1546-t fotot otsisime kesklinnas asuvate suurte skulptuuride seast ules ka Picasso nimetu skulptuuri. Voi noh, ei tea kas oli oige - nime ju polnud.. "Joetakso" tegime ka ikka ara - odav ja kiire ning vaga ilusaid vaateid pakkuv reisimisviis - ning kondisime veel ka Magnificent Mile tanaval, millel New Yorgi 5th Avenue'e sarnaselt kallite firmade poed asuvad. Ja siiiiiis ja siis ja siis oligi aeg Unioni jaama kondida (tundub et koikide Ameerika rongijaamade nimi on Union Station hmmmmmm...) ja peale jarjekorda vahelehuppajate peale tasaselt eestlaslikult pahandamist rongi ronida...Edasi juba edaspidi! --- Nuud siis "edaspidisest". Rongis tuli meil vaike (et mitte oelda suur) sabin sisse, kuna meie jargmine voorustaja Chris ei vastanud meie sonumitele. Motlesime juba hirmunult, et peame sellises porgukuumuses hilja oosel Kansase linna (mis muide ainult pooliti Kansases asub - pool on nimelt Missouri osariigis - et siis selline huvitav vahemarkus) joudnuna veel hotelli hakkama otsima....Onneks oli Chris siiski meil rongijaamas vastas ning selgitas, miks luhildane sidepuudus tekkinud oli - ta oli kainud pulmas ja laadija sinna unustanud. Tuup oli ulitshill - viis meid oma KONDITSIONEERITUD autoga labi tuledes Kansase koidsa, viskas meiega kuiva sarkasmihuumorit - oli uhesonaga taitsa "oma jope" :) Aga kuna me olime vasinud (maherdune ullatus!) ja aeg oli hiline, siis laksime me peale uht siiderolut (jaa vaga imelik, maitses siiski pigem siidri moodi) tuttu - konditsioneer korva juures undamas aga see-eest kumbki oma sohvavoodil - luksus! P.S. Kansasesse saabudes oli meil pisikene probleem ka pagasiga - jaamatootaja nimelt ei leidnud meie pagasit ules aga tuli valja et see oli teiste kottide taga! Ptui ma utlen! :) Uheteistkumnes paev - Kansas City 28 Juuni Tana hommikul arkasime Chrisi kolistamise peale koogis - ta oli meid hoiatanud, et pakub meile inglise hommikusooki! Me molemad kaisime ruttu dushi all - oi kui hea tunne! Ja siis toi kokk Chris meile hommikusoogi "voodisse" vms:P (Soime sohvadel millel ennist maganud olime) Namm namm! Peale muna, ouna ja banaaniviilude (Laura suras ounaviilud ruttu minu taldrikule, sest tal koht ei kannata neid aga ta ei tahtnud Chrisi solvata) ja peekoni ja tomati ja mingi inglisparase muu asja oli seal ka croissant tema ema ja isa pagariarist. Vaga viis! Ja korvale maitsesime mandlipiima - huvitav!

Pisut hiljem tuli Chrisi naaber labi, et midagi elektri arve kohta kusida ja tal olid kaasas enda suur koer Marco (ei tea tougu aga armas suur) ja alles kahe-aastane pisuke kutsu-krutskivend Rupert (kirju tilluke karvane!). Ilus ullatus! Molemad olid muide varjupaiga koerad olnud. Nad sebisid/mangisid seal meie vahel ringi kui me maast ja ilmast vestlesime! See tudruk oli naiteks paar korda Euroopas kainud - aga ta polnud kordagi couchsurfinud. Siis joudis katte aeg, kus Chris pidi minema laatsekontrolli (isegi mote sellest pani Laura kiljuma - tol ju silmafoobia) ja niisiis viis ta meid kunstimuuseumisse, Nelson-Atkinsi nimelisse. Seal oli meil ikka paris palju uurida - me ei joudnudki selle kahe tunniga, mis Chris meile andis tervele muuseumile tiiru peale teha. Chris korjas meid oma auto peale kell 1 ja me suundusime tema juurde, sest ta oli tagasi saanud oma telefoni laadija ja tahtis selle nuud akulaadima panna. Uhtlasi tahtsime ka netist vaadata, mida edasi teha. Peale monda aega tsillimist suundusime me Esimese Maailmasoja monumendini - nii suur. Ja vaade selle jalamilt linnale oli kah usna hea. Muru on muide USA-s enamasti kollane - selline poud valitseb igalpool... Nii et jah, vaade oli kena aga rohkem kollakas kui rohekas.. Siis tahtis Chris meid viia Sheratoni hotelli vaateplatvormile aga see oli kahjuks kinni pandud - niisiis piilusime linna selle 40nda korruse aknast! Peale seda suundusime uhte baari, et paar loogastavat jooki votta ja siis kuulsasse barbeque kohta, mis on muide kellegi kuulsa koka arvates (nime ei maleta) uks 13-st soogikohast, mida kindlalt enne surma kulastama peab! Me koik tellisime Z-man voilevad (lihaloigud burgeril koos juustu ja sibulaga siis maakeeli) ja ei pidanud pettuma! Seejarel suundusime tagasi Chrisi poole, sest kuna ta peab tana oosel tool olema et oma pere pagariaris kupsetada,oli tal hea pisut enne seda silm looja lasta, muidu ei jaksa ju peale meie ringitrallitamist. Aga meil polnud selle vastu midagi, kuna saime aega netis surfamise ja emailide kirjutamise peale kulutada! Seejarel umbes ohtul kella seitsme paiku oli meil suureparane voimalus tema pagariari ka ise ara naha! Hea lohnaga muhe kohake rikkurite linnaosas. Ta marssis seal natuke aega mingisuguse kulmkapi probleemi tottu mossis naoga ringi, vabandas tuhat korda ja siis oligi aeg meid rongijaama tuua poole 9-ks. Nuud ootame oma 22:45 rongi, mis meid Los Angelesse viib. Loodame, et saame ikka korvuti istekohad sest see on meie pikim ots - 36 tundi! Kaheteistkumnes paev - Rongis....29 Juuni Jou jou jou siit lounge-vagunist! Tanane oo voi noh oo enne tanast paeva (eilne oo?) oli selgroole paris kurnav. Proovisin saja kaheksas erinevas poosis tukkuda ja natuke ehk magasingi aga praegu kull tunnen, et uni tikub vagisi silma.. Need 20 tundi on tegelikul ullatavalt ruttu lainud..Oleme lugenud (mul on Paulilt laenatut "Life of Pi" juba labi!), maganud, lesinud, istunud, vetsutanud, lounge-vagunis vaateid ahminud, fotosid teinud ja lounasooki ilusas restoranvagunis suues uhe Philippiinidelt parit abielupaariga juttu vestnud. Mees on muide doktor, kes tana juba kahel juhul oma puhkusel on tootama pidanud, kuna uhel reisijal laks jalg paiste, teisel jalle mingi muu hada - norgad Ameeriklased noh:) Et jah - huvitavaid kohtumisi, vestlusi ja elamusi kui palju!

Muide sealsamas lounge- vagunis oli voimalik kogu aeg ka elavat kommentaari kuulata, kuna Amtraki poolt palgatud giidid (kaks VAGA vana onu) juhtisid tahelepanu mooduvatele maastikutele (pohiliselt korbeline ja madal raba), linnadele ja raakisid ka ajaloost. Vaga huvitav, kui ma just surmani vasind poleks olnud... Praegu just peatume Albuquerque's, kuhu oleme kaks tunnikest hilinenud ja ilmselt jouame kokkuvottes isegi suurema hilinemisega LA-sse..Miskiparast peab meie rong vahest jube aeglaselt soitma ja ka teiste kaubarongide moodumist ootama...Aga mis see 38 tundi enam 36-e tunni korval on, eks.. Hommikul siis vaatame, kas jouame kell 8:45 kohaliku aja jargi nagu plaanitud, voi hiljem! Ning tana oosel ma loodetavasti siiski magan:) --- Nonii. Rongisoit moodus hasti - mangisime veel Ullaga kabet, ostsime rongipuhvetist hotdoge ja proovisime magada, ise kronksus nagu kreeka E-d. Oo jooksul sai ikka mitu korda ules toustud ja teisele nahvatud. Eks magamata olek ja imelik lamamispositsioon kaks ood jarjest ikka muudab inimese tundlikumaks eriti oma territooriumi suhtes a la "ULLA SA OLED MINU POOLEL!" voi "LAURA ARA TOGI!" :) See kaib ju asja juurde! Kolmeteistkumnes paev - LA! 30 Juuni Tere hommikust! ...ehh....mis....jata mind rahule! :P Elasime oo kuidagi ule, sest teadsime, et kaua pole enam jaanud. Kohale joudsime vaid umbes tunnike ettenahtud ajast hiljem - ju siis suutis harra rongijuht kaotatud aega pisut tasa teha! Joudsime LA Unioni jaama (jalle Union) ja saime sealt kohe vaid uhte metrooliini kasutades ooma jargmise voorustaja juurde kelle nimi on muide Fran. Meie ainus tumedanahaline voorustaja - hea huumorisoone ja attitude'iga endine sojavaelane (esimene leitnant). Ta kais isegi Kuveidis ara - kova naine! Kui me tema juurde joudsime, oli ta suure usalduse margiks ukse lahti jatnud ning ukse peale jatnud vaikse kirjakese juhistega, kuhu ta votmed pani! Tundus, et kedagi polnud kodus (kiri polnud vaga selgelt oelnud kas ta magab voi on ara), nii et uritasime oma asjad hiirvaikselt ara sebida ja siis asusime teele ranna poole. Kui uksest valja saime, tuli aga ei keegi muu kui Fran isiklikult meile vastu, nii et saime paar sona vahetada enne kui missioonile (nimega Rand) asusime! Randa joudmine oli keerulisem kui oodata oskasime. Me ei tahtnud ju suvalisse randa minna - Venice Beach oli koht kuhu sammud seadsime! Pidime seiklema nelja erineva metrooga ja siis umbes tunnikese veel kondima! Toesona, vahemaad siin LA-s on ikka vaga suured ja lihtlabase jalakaija peale pole eriti moeldud..Ja meie motlesime et saame rannas oma vasimusest puhata...no naed siis!

Lopuks me ikkagi joudsime randa aga see oli hoopis Manhattan Beach:) Pisut linnale lahem ja samavord tuntud, nagu valja tuleb. Taiesti kena rand oli ja suurte lainetega - et vees sai ainult pisut seista voi hulpida - ujumine noudis korgemat kraadi!:P Peale kolmetunnist lebotamist hakkasime siis tagasi minema. Frani juurde joudsime paiksest "pisut" polenutena (me lollid ei arvanud, et sellise hea jaheda tuulega paike NII hullult votaks) pisut enne uheksat ohtal ja sellele jargnes pikk muljete vahetamine Fran'iga. Meil onnestus isegi oma riided pesta! Saavutus! Uni oli jube magus sel ool - horisontaalis olek oli taevalik! Enne tudimist helistasime aga Frani lahkel pakkumisel (tal on mingi hea pakett) emale ja Paulile telefonitsi esmakordselt sel reisil ning ruupasime ka margaritasid - elu on lill! Neljateistkumnes paev - LA 01 Juuli Ohsajummel kui kaua magasime! Kella kumneni hommikul! Tavaliselt oleme peale seitset juba uleval, kuna lahme vara tuttu. Eile aga vottis Franiga klatshimine ooseni aega!:P No eks ta ole. Kavas oli minna Hollywoodi (ja Rodeo Drive'ile ning Beverly Hills'i) ja sinna me metrootasimegi peale hommikusi askeldusi. Ilm oli vorreldes eilse jahutava suveilmaga jallegi vaga kuum, hakkasin isegi muretsema meie paiksepoletuste parast (tavaliselt ju polenutena ikka puhatakse paiksesest uks kaks paeva) ning Hollywoodi margini kompimine vottis jalle kord kaua aega sealt Hollywoodi Boulevard'ilt, kus Walk of Fame (kuulsuste nimedega tahed konniteel) ja Chinese Theatre (mille eest on kuulsuste kae- ja jalajaljed) asuvad. Aga selle eest nagime me uhkeid eramaju paris lahedalt!

Peale margi lahedal pildi klopsimist olid jalad no NII vasinud, et motlesime osta piletid hop-on-hop-off bussituurile ja nagime niimoodi paremad paigad bussi lahtisel teisel korrusel istudes ara. Naiteks nagime Chateau Marmont'i hotelli, Rodeo Drive uhkeid poode (kus Julia Robertsi tegelaskuju ju selles kuulsas filmis shoppas), Sunset Boulevardi oma Rock'n'Roll Hall of Fame'iga, Beverly Hills oma uhkete alleedega, Melrose Avenue ja Pixar ning Universal Studios. Muide Beverly Hillsis on prugiautode jaoks eraldi tagatanavad, et tanavapilti mitte rikkuda - vabshee! Kogu seda reisi saatis giidi informatiivne jutt ja kaamerate klopsimine:) Peale pea kahetunnist soitu joudsime me tagasi turistidest pungil Hollywood Boulevardile, kus paljud kostumeeritud isendid fotode eest pappi kusisid. Sellele kutile, kes kapten Jack Sparrow'd kehastas, oleks raha andnud kull - ta nagi ikka VAGA Johnny Deppi kehastatud tegelaskuju moodi valja! Ostsime ka suveniire ja T-sarke - kui juba turistid, siis ikka 100%! Tagasi Frani juures soime me mingit tema ostetud mikroka-einet ja laksime suhteliselt vara magama. Paike ja kondimine votab nii labi! Lisaks oli meil vaja jargmine hommik San Francisco poole reisida - meie Amtraki kogemuse viimane tahk, kahjuks... Viieteistkumnes paev - LAs San Frani 02 Juuli Nonii nonii nonii miks tumpsu ei ole! Fran laks tana vara toole (umbes 5-st) ja meie saime tanu sellele vabalt seal hommikul omapai kolistada ja dushi all kaia. Kell 9 lahkusime meiegi, et ohtuks San Franciscosse jouda. 10.45 saime bussi peale, mis viis meid Bakersfieldi rongi peale - sest miskiparast AMTRAKil pole LA-st otserongi...Nahh. Rongis oli mugav ja teistmoodi istmed (vastakuti ja lauaga) aga saime "oigele poolele" istuma - arvasime, et tee laheb paris ookeani lahedalt aga eksisime kahjuks). Kirjutasime oma paevikuid ja Laura ostis meile pardalt uhke eine :P ehk siis voileivad. Ookeani nagime me oma 5-tunnise rongisoidu kestel vaid reisi lopus ja ainult 20 mintsa voi nii.

Ka San Francisco pool ei viinud rong meid paris lopuni vaid pidime jallegi bussi peale huppama, et linna keskele saada..Seekord vottis soit 2 tunni asemel vaid 20 minutit AGA IKKAGI. Niisiis - joudsime finantsrajooni umbes ohtul kella kaheksaks ja suundusime kohe oma voorustaja Davidi juurde. Niiiiii kulm oli! Me ei olnud lollil kombel kohalikku ilmateadet uldse kontrollinud ja keegi polnud meid hoiatanud kah, et SF asub sellise veidra koha peal geograafiliselt, et see on tihti udusse mattunud voi tuuline. Me olime toesona vist ainsad luhikeste pukstega inimesed seal metroos teel Davidi ookeani aares asuvasse kodusse..Kulmast lodisevad ja siniseks tombunud. Kes siis pikki pukse kaasa votab siukse porgukuumaga! OK - Davidist ja tema kodust niipalju, et ta elab kahe boheemlasliku korterikaaslasega ning kassiga usna sassis korteris ookeani ja loomaaia lahedal. Mis oleks muidu olnud lahe aga ookean ja ilm olid molemad vaga sunged ning korterit taitis magus kanepilehk. David nimelt kasvatab kodus kanepit - Californias on seadusega lubatud kuni kummet taime kodus "meditsiinilisel" otstarbel kasvatada. Ja noh eks siin paikselises osariigis on neid vaeseid haigeid ju palju:) Eraldi ruumi meil polnud vaid magasime koos kahe saksa plikaga vahtkumm-madratsitel Davidi toa ja koridori vahelisel no elutoa alal. David ise oli sama kentsakas kui tema korter - kanepitombajale omaselt aeglasevoitu ja segast peksev vanem mees. No siuke kahjutu aga omamoodi..Meil oli hea meel, et Lea ja Lena olid ka seal - anksad sakslannad! Head ood. Kuueteistkumnes paev - San Fran 03 Juuli Et siis eile...Las ma nuud natuke varskendan oma malu...oksendav kass (tal vist kais pea paris ringi peale Davidi vantsutusi), kanepihais...Ahjaa, arkasime hommikul kella seitsme paiku, kuna David pidi peale kaheksat toole minema ja ta tahtis meist enne seda paevaks lahti saada ju. Me saksa plikadega isekeskis arutasime, et "too" all vois David vabalt silmas pidada hoopis kundesid, kes kanepit ostmas kaivad, aga noh see ei puutu meisse, peaasi et meie sellega seoses mingitesse probleemidesse ei satu..Lennujaamas ei tahaks ju eriti kanepi jargi lohnata teel Las Vegasesse... Hommikul meie teed sakslastega lahknesid - nemad laksid Millennium Gate parki, meie aga ammu ette broneeritud Alcatrazi kulastama. Siinkohal tapsustaks, et mitte Alcatraz polnud meile kahele ara broneeritud, vaid siiski praamipiletid ja ekskursioon. Terve see soit vottis kokku kolm tundi - vaga huvitav oli ning me oleksime vabalt rohkemgi seal olnud, kui meil just poleks ajagraafik peale rohunud - oleme San Franis ju pisut alla kahe paeva...

Aga tagasi Alcatrazi juurde. Vaga huvitav oli kuulda lugusid endistelt vangidelt/valvuritelt labi meile antud audioklappide. Raagiti nii sellest, kuidas pogenemiskatsed olid kulgenud, kui ka sellest, et saar ei olnud ainuuksi vangla vaid tootajate pered olid saare taieoiguslikud elanikud ning lapsed mangisid roomsalt vanglat umbritsevatel kungastel lillede ja lindude vahel. Raagiti ka Al Capone'st ning sellest, kuidas ta suufilst podes ning veel kaheksa aastat peale oma kahte araistutud karistusaega ja peale Alcatrazi sulgumist vabaduses elas - fakt, mida paljud ei tea... Saime proovida, kui jube on olla kongis, mis polnud suurem kui meeter korda kaks meetrit, tegime pilte vanglahoovist (kuhu nad vaid ilusa ilma puhul nadalavahetustel kaheks tunniks lasti) ning filmisime vanglablokke ja eemalduvat saart juba praamis olles... Edasi viis meie teekond meid Pier 39'le. Tegu on kuulsa rannapurdega, kuhu on kahele korrusele koondunud erinevad suveniiri- ja muud poed, restoranid, ja ka merilovid, kes taamal liikuvatel platvormidel paikese kaes peesitasid - normaalne. Seejarel kompisime me ules-alla-ules-alla (San Fran on VAGA kunklik, sestap peavad ka autod 90 kraadi all parkima, muidu veerevad lihtsalt maest alla) kuni "Maailma Kaanulisima Tanavani". Nimelt Lombarti tanava uhte osasse, kus imearmsad lillepeenrad on selliselt istutatud, et autod sealt nende vahelt sinkavonka peavad labi soitma - vaga lahe:) Teel sinna nagime ka kuulsaid tramme, millega soit hingehinda kusis nii et me piirdusime lihtsalt selle peal poseerimisega ja soitu tegema ei lainud...

Kuna kell oli juba ohtusse veeremas ja minu aku tuhjaks tikkumas,saime me Chinatownis (kus klisheelikult OLID koik tanavalkaijad Aasiast ning poed tapselt samamoodi) kokku sakslastega ning laksime koos linna keskel asuvale Unioni valjakule. Nemad siirdusid seal korraks Levi'se poodi (riided ju USAS odavad) ning meie nende soovitusel Macy'se Kaubamaja katusekorrusel asuvasse Cheescake Factorisse. Tegemist on USA-s vaga kuulsa koogirestoraniga, mis valmistab mitmeid eri variatsiooni kohupiimakoogist (ei tea kas "cheesecake" on paris kohupiim, aga juust ta nuud ka ei ole). Meiegi ostsime kahepeale (kallid hinnad, mis teha) hiiglasliku Punase Velveti koogi ning soime seda oues valjakul viimaseid paiksekiiri nautimas. Ja siis algas kulm. Onneks olin ma hommikul endale luhikeste pukste alla sukakad ostnud (Ulla oli targem ning vottis juba LA-st sukad kaasa), aga lodisemist oli siiski...Otsustasime kondida Varvitud Leedide (The Painted Ladies) majadeni, mis on paljudes filmides ja seriaalides jaadvustatud. Lopuks leidsime nad ulesse ka. Ja jaadvustasime! Nunnud majakesed oma kolmnurk-katuste ja kreemjate varvitoonidega! Seejarel soime me lahedalasuvas supermarketis kaaluga ostetud Hiina toitu ning soitsime metrooga Davidi poole oomajale. "Ainult uks oo veel" motlesime me Ullaga enne kanepilohnalisse korterisse astumist. David on OK inimene aga meie rafineeritud maitsele (HAHAHHA) natukene liiga metsa poole ning rahulik. Votttt.. P.S. Muide see sama raamat (Weam Namou "The Mismatched Braid") mille me NY-st ostsime, on meiega reisinud kuni San Franini aga siit laheb lahti meie Reisiva Raamatu Projekt - nimelt kirjutasime me sisekuljele taustaloo ning loodame et randurid annavad seda raamatut kaest katte ning seega reisib raamat meist veel rohkem! Esimene randur, kes selle meilt sai oli Lena kes viib selle endaga Saksamaale. Moned teist on kindlasti sellistest randraamatuprojektidest varemgi kuulnud - see oli meie esimene! Paris ponev siis oodata kas keegi uhendub e-mailitsi kuskilt Himaalajast:) Seitsmeteistkumnes paev - San Fran ja LAs Vegas 04 Juuli Ka tana arkasime vara vara vara ning samal pohjusel - et David oma "kundedega" rahule jatta. Me Lauraga suundusime kahe bussiga (jah, erakordne juhus) reisides Golden Gate silla juurde ning joudsime sinna juba enne 9-t hommikul. Vajasime kohvi nii, mis hirmus aga sealne kohvik tehti lahti alles 9, nii me siis ootasimegi uhel pool silda oma paastvat jooki ja saba tegi tilla-lilla... Kohv joodud ja hulgaliselt pilte klopsides kondisime me silla esimeste postideni ja tagasi. See voib tunduda nagu kakitegu aga silla esimese postini on poole tunni teekond - see sild on lihtsalt niiiiiiii suuuur! Ja kuigi nimi utleb "kuldne" on kuulus sild hoopis roostekarva! Muide sild on ka tuntud koht enesetappudeks, sestab on uleval piirdeaiad ning turvatelefon hadas ja muresolijatele...votnii..

Peale silda suundusime me aeglaselt ja aegsasti (ohhoo, sonade mang) lennujaama...sattusime enne bussis aga uhe Hong Kongist parit tudrukuga juttu puhuma - too oli Prantsusmaal varem elanud ning huvitus meist randuritest. Et kohalikud alustasid nagu ennegi mainitud juttu kogu aeg - ei ole midagi nii ulbe see nende Ameeriklaste suhtumine, olgu nad siis poliselanikud voi mitmeid polvi siin elanud muulased. San Francisco lennujaama teenindajad olid aga hoopis midagi muud - vaga ebasobralik ohkkond valitses. No aga meie saime sellest ruttu ule, sest eelseisva reisi arevus ei lubanud tujul ju langeda. Ja niisiis - peaaegu markamatult olime umbes kaheksaks Virgin Americaga Las Vegases maandunud! Lennuka minibuss soidutas meid meie hotelli - Circus Circus, kus meie check-in laks usna ludinal aga toa leidmine oli tsipa keerulisem. Selletottu magasime kahjuks ka 4nda juul (suur kohalik puha) ilutulestiku maha, mis kestis ainult 9 minutit... Meie hotellil on paar erinevat torni, kasiino ja lobustuspark ja koik omavahel ilusti uhendatud, selline seikluste rada et proovi sa sealt oigesse lifti sattuda... Oma esimesel Vegase ohtul me lihtsalt kondisime kuni Veneetsia hotellini (meie vaieldamatu lemmik) ja tagasi - enne seda sattusime aga inimeste merre, kui jaime Aarete Saare nimelise hotelli ees lavadel (ehk laevadel mis vees olid - jep paris tuus!) toimuvat etendust vaatama. Peale neid seiklusi laksime kurnatuna tagasi hotelli, tellisime ainsast lahtiolevast soogikohast (voiks ju arvata et neid on hotellides rohkem lahti..kel oli alles 11 ohtul ju) nachosid ka kerisime ara magama - suurde laia pehmesse voodisse! :) Kaheksateistkumnes paev - Las Vegas, 05 Juuli Las Vegase inimrohkusest ning melust ikka veel pisut shokis, arkasime me jargmisel paeval jallegi vara. No mis puhkus see on selline - uldse magada ei lasta! Aga ise oleme suudi, et nii palju asju teha tahame, enne kui Shotimaale tagasi lendame 9ndal. Ehk siis seekord oli meil plaanis reis Hooveri Tammi juurde. Utles kull et "minibussi tuur" aga soit laks lahti siiski tavalise suure bussiga. Ka oli meil makstes vaike arusaamatus, kuna meile oli oeldud, et saame maksta krediitkaardiga aga kohapeal tuli valja, et vaid sularahas sai maksta - no see selleks. Hooveri Tamm ise oli vaga suur ja oovastust tekitav - klopsisime pilte ja muudkui ahhetasime! Vaatasime isegi vaikest installatsiooni, mis seletas tammi ajaloost ja suurusest. Kahjuks oli pealelugejaks valitud kova aktsendiga vanamees ja me Ullaga uksteise voidu tukastasime seal:) Tagasi Las Vegases (peale tiheda liikluse tottu vaga pikaks veninud bussisoitu) tukastasime me kohe pariselt, et ohtul olla valmis Las Vegase elust ja melust osa votta! Ja osa me votsime. KOndisime koigepealt Stratosfaari hotelli, mis on nagu torn ja mille (torni) otsas on keerlev kohvik ja lobustuspark. Kujuta naiteks ette, et oled karusselli peal, mis ule aare kaib ja kust KOGU Las Vegas naha on!:) Kondisime mooda ka pulmakabelitest, mis vaga tuntud on kiirabiellumis-tseremooniatega. Teiste hulgast kuulsaim siis Little White Chapel. Seejarel soitsime bussiga paris The Stripi (nii kutsutakse Las Vegas Boulevard'i kus koik need hotellid ja kasiinod on) algusesse ning hakkasime kuulsaid hotelle seest ja valjast imetledes tagasi kondima. Teiste hulgast nagime ara puramiidi kujulises Luxori hotellis(kus me muide kanasalatit soime - toesti, me oleme VAGA peened), Bellagio, Ceasar's Palace'i Venetiani, Treasure Islandi, MGM Grand'i ja Trumpi kuldse torni! Imetlesime ka kuulsat purskkaevu show'd Bellagio ees - vagev!

Seejarel tutvusime ka omaenda Circus Circus hotelliga - soitsime oma tasuta piletitega hotellis asuvas lobustuspargis Ameerika magedel, mis surmasolmi tegi (Ulla mulle koik see aeg korva kiljumas, muidugi), ruupasime tasuta kokteili (ainult uks kahjuks) ning mangisime viis minutit manguautomaatidel. Et noh, kui juba siis juba... Me muidugi moista ei VOINUD voita. Muide terve Las Vegase aja jooksul ei kuulnud/nainud ma kordagi, et keegi oleks voitnud...Petuvark?:) Seejarel kustusime me ara, olles pikast ning elamusterohkest paevast vaga omadega labi!

Niiiiii hea oli hotellis vahelduseks (ja eriti parast Davidi juures peatumist) omaette tshillida ja suures pehmes voodis magada! Suhtlemine (koik tulevad ju muudkui juttu ajama) ning paike on vasitavad! Uheksateistkumnes paev - tagasi Los Angelesse, 06 Juuli Tana arkasime vara! Milline ullatus. Pakkisime oma kotid, sest meie luhildane Vegase reis hakkas labi saama, filmisime naljaka Ameerika uht telesarja ("MY crib") pilava loigu oma hotellitoast ja kimasime juba pisut enne 9-t oma hotelli valibasseini varava taha ootama. Me ju pidime oma raha eest voimalikult paljud asjad ara proovima seal hotellis, olgugi, et basseinis joudsime olla ainult umbes veerand tundi. Seejarel (hahah nalja teeb kui palju ma oma blogis sona "seejarel" kasutan) kaisime molemad kiirendatud dushi all, et iga viimane kui "korbeliiva tera" endalt pesta ja siis oligi aeg end hotellist valja registreerida. Olime enne otsustanud veel uhte oma hotelli plussi ara kasutada - nimelt tasuta tsirkusetendused) ja suundusime 11-ks uhe lava suunas, mis asus kuidagi kahe korruse vahepealsel alal. Kahjuks me erilisi lae all rippuvaid akrobaatika trikke ei nainud aga show oli sellegipoolest meelt lahutav. Peale luhikest etendust mangisime me kumbki oma talongide eest osavusmange (mina voitsin isegi pehme roosa merihobu) ja suundusime uuesti tsirkuselava juurde, sest seal oli algamas jarjekordne luhike etteaste! Seekord esinesid Ameerika talendisaates (America's Got Talent) osalenud tumedanahalised energilised tuubid leopardimustrilistes tunkedes. Nojah..

Peale tsirkust laksime veel hetkeks Adventuredome'i et teha soit (no tegelikult meenutas see rohkem ragulka-hoopi) uhe atraktsiooni peal. Vaga ergutav adrenaliinisoost:) Millele jargnes jaatis sealsamast lahedalt uhest poest, kus pakuti 99-t eri sorti! Uks armeenia mees, kes pidi klientidele erinevaid maitseid proovida andma, hakkas meiega (oo ullatust) vestlema, sest me vist valisime oma jaatiseid usna kaua heheee..Mina otsustasin lopuks tiramisu kasuks ja Laura ostis banaani/pahklivoi matselise jaatise..namm namm! Siis oligi katte joudnud aeg, kus me pidime suunduma toidupoodi, et oma seitsmetunnise bussisoidu jaoks toitu osta ja siis ule tee asuva hotelli (Riviera) fuajeesse oma bussi minna ootama. Buss jai peaaegu tund aega hiljaks -TOHK - ja Los Angelesse joudsime me isegi hiljem. Frani juurde laekusime me peale kummet ohtul ja pimedas, mis sellises piirkonnas on valgete tudrukutena paris loll tegu aga meie polnud ju suudi kui buss hilines! Laksime kohe vutt vutt magama - mis muud. Kahekumnes paev - San Diego! 07 Juuli Kui sa arvad, et me siiani pidime vara arkama, siis SEL korral arkasime me ikka SUPER vara - kell 5 hommikul! Sest kella seitsme paiku valjus Hollywoodist meie uhepaevane ekskursioon San Diego Meremaailma. San Diego on Ameerika linn aga vaga Mehhiko piirilahedal ning nagu mujalgi California osariigis, on ka seal vaga suur mehhiklaste ja hispaanlastening muude lounaameeriklaste kogukond. Ullat tema blondide juuste tottu vahiti ikka igal pool!;) Uhesonaga. Joudsime siis varavalges Hollywoodi ning kondisime rahulikult Kuulsuste Alleed uudistades kokkulepitud hotelli poole, kui nagime, et Hiina Teatri esine ala on piiratud ja turvamehed iga nurga peal vahti pidamas. Mina pidin muidugi teadma, et mis toimub, ja sain vastuseks, et Christopher Nolan (rezhissoor, kes on tuntuks saanud nende uute Dark Knight Batmani filmidega) teeb tol hommikul oma kae- ja jalajalgede koopiad tsementi - nagu kuulsustel on au teha. Vot selline vahejuhtum! Kui me oma bussi ootasime hakkas jarjekordne kohalik meiega juttu ajama - seekord oli selleks tatise ninaalusega joodik, kes oma tuhja kohvrit jarel vedades Hollywoodis ringi tuterdas..voib-olla oli tegu kannatava naitlejaga? No ma usun et joodikuid on igal pool - ka Hollywoodis. Onneks tuligi meie buss varsti.

Reis vottis - jarjekordselt - kaua aega. Koik uhistransport venib LA-s! Ainult oma autoga on vist normaalne liigelda, kui sa just kiirteel autoonnetusse ei satu. Mida seal tihti juhtub.... OK raagiks parem San Diego Meremaailmast! Nagime mitmeid superkifte show'sid - nii delfine, mortsukvaalu (pargi vaieldamatud staarid), merilovisid kui iseg pisikest pallil tasakaalu hoidvat saarmast. Tsirkust sai ka - kuidas siis muidu! Lisaks saime labi klaasi tutvuda raide (neile tohtis ka pai teha), huljeste, beluga vaalade ja haidega (kellest moodusime altpoolt klaasist tunnelis! Nii et tegemist oli kogu paevaks! Muide erinevate etenduste staadionidele uritasime me jouda ikka puhteestlaslikult vara, et saaks ikka "plartsutsoonis" istuda - suurte mortsukvaalade sabaloogid tegid 10 esimest rida ikka labimarjaks! Aga lastel nalja kui palju! Ainuke negativne aspekt oli meie ajastus - kuna olime seal laupaeval, oli park puupusti rahvast tais ja lastevankreid lukkavad idioodid ei moelnud kohe uldse absoluutselt, kellele nad ule varvaste soidavad. Kui moistust pole - ara sunnita! No see selleks.

Tagasisoit venis veelgi rohkem..Soitsime jallegi labi Anaheimi (kus asub suur Disneyland mide me seekord ei kulastanud aja nappuse tottu) ning joudsime linna alles pimedas...Frani juurde joudnuna hakkas politsei helikopter vaga lahedal naabruskonnas ringi tiirutama ja prozhektor valgusvihke heitma - Frani jutu jargi on sealsed hispaaniakeelsed gangid pidevalt politsei huviorbiidis ning pimedas ei soovitanud ta absoluutselt valjas liikuda, kui selline politseioperatsioon kestab. On olnud juhtumeid, kus patid peidavad end pesuruumi ja no ei tahaks kuidagi sel hetkel sinna sisse astuda kui nad pustolid oieli ja ise ahmis ootavad... Aga mis me teha saime kui meie tropp bussijuht nii aeglane oli selle San Diegost tulekuga! Isegi joostes oleks kiiremini saanud. Jootraha ta meilt kull ei saanud. Uleuldse meil oli juba korini sellest siinsest jootraha-uhiskonnast. Annan siis, kui teenus on hea, mitte iga liigutuse peale nagu siin oodatakse! Ptui ma utlen! Aga uks hea asi selle hilinemise juures oli - nagime Hollywoodi ohtust melu ka, mis oli paevasest natuke erinev. Kostumeeritud tegelased ja nii edasi..:) Kahekumne esimene paev - LA, 8 Juuli Tana arkasime hilja (jeeeeesss), sest olime eelneval ohtul Franiga umbes kella kolmeni oosel jutustanud. Et eile olime uleval siis umbes 23 tundi jutti, hmmm:) Onneks oli meil tana piisavalt aega, sest me polnud mingeid erilisi plaane selleks paevaks teinud imekombel. Fran pakkus siis valja, et voib meid Venice'i randa viia ja sinna me peale hilist hommikusooki (jallegi porgandit meenutavad maguskartulid - mitte Ulla lemmikud) suundusimegi. Rand oli nagu rand ikka, aga randa aaristav tanav oli tais igasuguseid boheemlasi, kes muusid oma maale, kasitood voi kutsusid veidrikeshow'le (freak show). Istusime monda aega rannas ilusat vaadet jollitades ja siis suundusime Hiina toidu restorani nimega Panda Express. Olime mitu korda neist mooda soitnud ja tahtsime uurida, et mis vark on:P

Kohu sai tais ja meeldiva maitsega oli ka onneks. Ja siis, olles Frani juurest eelnevalt labi hupanud suundusime me ohtul Sunset Boulevardil asuvasse ja uhte Hollywoodi kuulsamasse komoodia klubisse nimega The Comedy Store oma viimast ohtut siin USA's pidulikult ara saatma. Alguses oli vaike segadus oige saali ulesleidmisega (seal on neid rohkem kui 3 vist) ja siis kui oige ruumi ules leidsime, kusisid nad rohkem raha kui netis kirjas oli, nii et Fran (mustanahaline ja eks-sojavaelane ja kare mutt nagu ta on) hakkas kovahaalselt vaidlema ja manadzheri noudma, kuni meid hoopis tasuta show'd juhatati vaatama. Seal proovisid katt alles algajad komodiandid oma uue materjaliga, mis oli enamasti siiski vaga naljakas. Muide, tuleb valja et Inglite Linnas (LA) on enamikes komoodiaklubides reegliks see, et kulastaja peab vahemalt kaks jooki ostma, sest muidu et too kogu tsirkus palju sisse. Meie joogid olid niisiis umbes 10 dollarit tukk - aia.. Nii et jah, ikka vaga kallis AGA selle eest saime peaaegu et 5 tundi huumorit. Kuna meid publikut ei olnud seal puhapaeva ohtul eriti palju, siis peaaegu iga esineja kommenteeris uht voi teistviisi Eesti kohta. Aga no meie siis harisime neid:) Et hoiame ikka kodumaa lippu korgel! Kahekumne teine ja VIIMANE PAEV LA-s ja USA-S uldse, 09 Juuli Kull oli magus kella uheksani hommikul magada! Tegelikult oleksime me vabalt ka kauem voinud tsipa magada aga sisemine kell on selle kolme nadalaga harjunud varastel kellaaegadel arkamistega, nii et automaatselt arkasin niuksel ajal. Ja muidugi aratasin ka Ulla ilusti-kenasti ulesse:) Fran oli juba kella viie paiku hommikul toole lainud ning naasis 10-ne paiku hommikul. Muide California on kuulupoolest suurimate laisklejate osariik - inimesed votavad kahetunniseid lounaid ning alustavad ja lopetavad oma toopaeva millal tahavad, vahemalt avalikus sektoris. Fran on nimelt sotsiaaltootaja, kes aitab ekssojavaelasi toootsingutel. Keskmine palk on muidu Suurbritannia omast vaiksem - oma teise too ehk turvamise eest saab ta (Fran) vaid 8 dollarit (vahem kui 6 naela!) tunnis! Meie Ullaga saame hetkel pisut ule kuue naela ikka...Ja see ju kohalik miinimum..Et siin pole juttugi "Ameerika Unistusest"... Uhesonaga, Fran tuli koju ning soidutas meid sooma (tahtsime ara proovida siin populaarse Olive Gardeni Itaalia restorani aga see oli teises linnajaos) Pollo Loco kiirtoidukohta (tellisin siin armsaks saanud taco'sid) ning seejarel laksime me suurde Walmarti kaubamajja komme ostma - endale JA teistele kodustele ikka ka. Enne, kui ta meid siia lennujaama soidutas, laksime veel viimast korda ka Krispy Kreme pontshikukohvikusse - siin on ju taielik pontshikukultus - ning siis oligi aeg LAX lennujaama suunduda... --- Nuud istume siin Air France lennukis ning kohe hakkame ohku tousma. Meie pikk ja tore reis on varsti ametlikult labi ning soojad suveilmad arvatavasti samuti. Huvasti, Ameerika! --- Lennukis maandusime uksteise korvale akna alla. Onneks ohkutous vaga ei veninud, niisiis... Me Lauraga vaatasime kumbki kolm taispikka filmi ara (molemad vaatasid "T0otust" ehk The Vow, "Soprade lapsed" ehk Friends with Kids, sellised romantilised filmid), Laura vaatas ka Shawshank Redemptioni ara - hea film! Lend oli ule kumne tunni pikk aga filme vaadates ja magades moodus paris ruttu. Suua anti ka aga seekord see polnud suurem asi.. Joudsime enda (tol hetkel siis USA) aja jargi Pariisi peale nelja hommikul aga seal naitas kell juba kaks paeval - nii drastilist tulevikku huppamist pole me varem teinud...No Ulla tegelt ju on kainud USAs aga ikkagi.. Pariisist suundusime peaaegu koheselt Edinburgi lennukile ja siin vihmases ja kulmavoitu Edinburgis minu reis loppeb - Laura aga peab hilise rongiga veel Aberdeeni soitma.. Oli tore reis ja eks jargmistel reisidel saab jalle muljetada!

LAURA JA ULLA xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx